Uudised
diiselmootorid kaotavad populaarsust

Kas diiselmootorid kaotavad populaarsust?

Lisas 12 October 2017

Oleme juba aastaid kuulnud, kuidas diiselmootorid hakkavad populaarsust kaotama, kui mitte kohe, siis lähitulevikus. Kas statistika kinnitab seda julget väidet?

 Millised on sellise muutuse põhjused?

Diiselmootorite vastastel on palju argumente.

-Esiteks, keskkonnakaitsest lähtuvate õigusaktide tulemusena on tootjad pidanud oluliselt piirama sellist tüüpi mootorite kahjulike heitgaaside koguseid. Selle tulemusena sagenesid mootoririkked ning peamiselt keerukate komponentide ja seadmete tõttu muutus nende parandamine oluliselt kallimaks.

-Teiseks, mõnda aega tagasi häirisid autotööstuse tavapärast kulgu heitegaaside mõõtetulemuste võltsimisega seotud skandaalid, mis mõjutasid negatiivselt diiselkütusega sõitvate autode mainet.

-Kolmandaks, turule saabub üha rohkem hübriid- ja elektrimootoriga sõidukeid, mis võrreldes diiselsõidukitega võimaldavad kulusid veelgi vähendada.

-Neljandaks, alternatiivsed jõuseadmed muutuvad järjest odavamaks.

-Viiendaks, bensiinimootoriga sõidukid ei põleta tegelikult rohkem kütust kui diiselautod.

-Ja lõpuks kuuendaks, diiselkütuse hind hakkab bensiini hinnale ohtlikult lähedal jõudma. Kui arvesse võtta vaid neid argumente, siis tundub diiselsõidukite populaarsuse langus paratamatu. Kuid igal mündil on kaks külge.

Diisel ei ole nii hirmus kui seda näidata püütakse

Uued keskkonnanõuded mõjutavad ka bensiinimootorite ehitust ning muudavad need keerukamaks ja riketele vastuvõtlikumaks. Lisaks sellele, sõiduki jõuseadmete lagunemine sõltub enam sellest, kas konkreetne mootor on keerulise konstruktsiooniga ja korralikult hooldatud, kui selles, kas see kasutab bensiini või diislikütus. Räägimata sellest, et vaatamata diislikütuse hinnatõusule on see ikka veel odavam kui bensiin. Lühikeste vahemaade läbimisel ei pruugita seda alati tähele panna, kuid kui läbisõit on arvestatav, siis on igakuine hinnavahe oluliselt märgatavam. Samuti mängivad rolli diiselmootorite suurem paindlikkus ja autoomanike trabimisharjumused. Paljudel juhtudel ei ole ostjal suurt valikut  – hiljuti ülimalt populaarseks saanud C/D segmendiga maasturite seast ei ole otstarbekas otsida tugevat bensiinimootorit. Seevastu diislikütusega sõidukite seas on valik palju suurem. Neid argumente arvesse võttes on raske järeldada, et diiselmootorite päevad võiksid loetud olla.

Vaatame, mida ütleb meile selles küsimuses statistika. Selleks vaatleme ACEA – Euroopa autotootjate ühingu – uuringut.

Euroopa statistikas kõlastuvad diiselmootorid

ACEA poolt läbi viidud uuringu kohaselt on 2017. aasta esimeses pooles Euroopas registreeritud 542309 uut autot. See on 4,3% rohkem kui eelmise aasta sama perioodi jooksul. See number moodustab 24,5% kõigist kogu maailmas registreeritud uutest autodest. Võrdluseks, 2017. aasta esimeses pooles oli 44,7% uutes autodest registreeritud Aasias, 21,3% Põhja-Ameerikas, 5,4% Aafrikas ja Lähis-Idas, 4,2% Lõuna-Ameerikas. See tähenda, et Euroopa turg oli 2017. aasta esimese poolaasta jooksul autotööstuse jaoks tähtsuselt teisel kohal. Suurem osa uutest registreeritud sõidukites pärineb Euroopa Liidu riikidest. Seal osteti 9,54 miljonist uuest autost 8,21 miljonit sõidukit. ELis registreeriti 21,1% kõigist maailmas uutest autodest. Kuidas jaotuvad uued sõidukid kütuse tüübi järgi? 2017. aasta esimeses pooles oli 46,3% Lääne-Euroopa riikides registreeritud uutest autodest diiselmootoriga. Eelmise aasta samal perioodil oli see osa 50,2%, seega on toimunud 3,9%-ne langus. Uute sõidukite hulgas olid esimesel kohal bensiinimootoriga autod – need moodustasid 48,5% kõigist registreeritud sõidukitest. Neid oli 2,2% rohkem kui diiselmootoriga sõidukeid. See toetab väidet, et diiselmootorid on populaarsust kaotanud. Statistika täiendamiseks toome välja ka asjaolu, et alternatiivsete jõuseadmetega autod moodustasid vaid 5,2% uute sõidukite koguarvust.

Diiselmootorite arvu tõus Itaalias

Minnes tagasi diiselmootorite juurde, tasub märkida, et mitte kõik Lääne-Euroopa riigid ei täheldanud nende osakaalu vähenemist sõidukite registreerimisel. Itaalias kasvas nende hulk 54,7%-lt 56,2%-le, Taanis 35,2% -lt 35,9% -le ja Madalmaades 17,6% -lt 17,8% -le. Kuid ülejäänud 12 riigis, mis uuringus kvalifitseerusid Lääne-Euroopaks, täheldati langust:

  • Austria – 57,3% -lt 51,1% -le;
  • Belgia – 51,2% -lt 46,2% -le;
  • Soome – 33,9% -lt 32,9% -le;
  • Prantsusmaa – 52,8% -lt 47,9% -le;
  • Saksamaa – 46,8% -lt 41,2% -le;
  • Kreeka – 54% -lt 44,4% -le;
  • Iirimaa – 70,4% -lt 66% -le;
  • Luksemburg – 63,5% -lt 53,2% -le;
  • Portugal – 63,5% -lt 61,4% -le;
  • Hispaania – 57% -lt 50% -le;
  • Rootsi – 53,4% -lt 51,5% -le;
  • Suurbritannia – 47,9% -lt 43,8% -le.

Ülaltoodud loendit analüüsides on raske märkamata jätta, et diiselmootoriga sõidukite osakaalu vähenemine uute sõidukite registreerimisel ei tähenda tingimata nende populaarsuse vähenemist – seitsmes Lääne-Euroopa riigis viieteistkümnest moodustavad uued diiselmootoriga autod peaaegu poole kõikidest uutest sõidukitest! Need riigid on Itaalia, Rootsi, Hispaania, Portugal, Luksemburg, Iirimaa ja Austria.

Diisel kuulub minevikku? Mitte tingimata

Eelneval põhinedes võib järeldada, et diiselmootorid ei kaota oma populaarsust veel niipea. Isegi kui selline väike langus kestab paar aastat, moodustavad seda tüüpi jõuallikaga sõidukid ikka veel suure osa uutest registreeritud sõidukitest. Rääkimata sellest, et diiselmootorid on minevikus sarnase olukorra juba läbi elanud. 2009. aastal moodustasid diiselautod 45,9% Lääne-Euroopa uutest sõidukitest, samas kui 2008. aastal oli see 52,7%. Kuid 2009. aasta kaotused tehti tasa aastal 2010 (51,8%) ja aastatel 2011-2012 (55,7%, 55,2%). Seega võib juhtuda, et diiselmootorite vastased tähistavad  2017. aastal aset leidnud langustrendi natuke liiga vara. Võimalik, et aasta teises pooles registreeritud sõidukite tasakaal muutub ja uut edetabelit lähevad juhtima hoopis diiselmootoriga autod.

 

Summad kommentaare: 0

Leave a Reply

Your email address will not be published.