Diiselmootor – mootor mida ei ole vaja karta

Diiselmootoriga autod on meie teedel küllaltki levinud, kuid hea ja vastupidava diiselmootoriga kasutatud auto leidmine autoturult on siiski keeruline. Paljud XXI sajandil projekteeritud turbodiislid on osutunud vähevastupidavaiks. Siinkohal tahame esitleda diiselmootoreid, mis meie arvamuse kohaselt on vastupidavad ka pärast rohkem kui kümneaastast kasutamist ja projekteeritud kasutamiseks nii linnaoludes kui ka näiteks maanteedel.

Väikesemahuline diiselmootor – ideaalselt sobiv linnaoludesse

Võib tunduda, et paljude lühikeste vahemaade läbimine ja liiklusummikutes seismine ei sobi diiselmootorile. Suure diiselmootori korral võib see ka tõele vastata, sest eelkirjeldatud viisil kasutamise korral ei avaldu suure diiselmootori kõik eelised. Võib ilmneda, et selline mootor ei osutu ökonoomseks ja tekitab probleeme ekspluatatsioonil. Tihtipeale ei jõua mootor linnas lühikeste vahemaade läbimisel isegi korralikult soojeneda. Selline sõitmine kahjustab nii turbiini kui ka kõiki muid mootori osi. Õnneks toodetakse lisaks 1.9 ja suurematele diiselmootoritele ka väiksemaid. Väikese võimsusega diiselmootorite fännide jaoks leidub kasutatud autode turul nii mõnigi hea pakkumine.

Meie soovitame:

1.4 D-4D

See on väikseim Toyota poolt projekteeritud diiselmootor. Erinevalt oma suurest vennast – 2.0 D-4D mootoriga teise põlvkonna Avensis’est – ei ole selle väiksema mudeliga, mis on varustatud 1.4 mootoriga, erilisi probleeme. See mootor debüteeris 2001. aastal ja alguses paigaldati see mudelile Toyota Yaris I. See on lihtsa ja vastupidava konstruktsiooniga, mootoriketiga mootor ning autol puudub vaid kahemassiline hooratas, mis on Achilleuse kannaks paljude teiste diiselmootorite puhul. Diisliosakeste filtrit (DPF) hakati paigaldama alles 2008. aastast alates, nii et kui kardame seda leiutist, mida iga teatud aja tagant vahetada tuleb (vahetamine ei ole ka sugugi odav), tuleks pigem valida ajavahemikus 2001. kuni 2007. toodetud Toyota. 1.4 D-4D mootor paigaldati kõigi põlvkondade  Yaris ja Auris mudelitele ning ka Corolla E11 ja E12 mudelitele.

1.6 Hdi

Ford ja PSA grupi (Peugeot–Citroen) toodetud konstruktsioon on väga ökonoomne, kuid see vajab korralikku hooldust. 2002. aastal debüteerinud 1.6 HDi mootor on üks XXI sajandi populaarsemaid diiselmootoreid. Lisaks Peugeot ja Citroen mudelitele paigaldatakse seda mootorit ka paljudele teistele, konkureerivatele mudelitele. Pole ka ime, sest autoomaniku mõõduka hoolitsuse eest tänab seda tüüpi mootor meid stressivaba ekspluatatsiooniga. Kasutatud autot ostes tasub kindlasti pöörata tähelepanu düüsidele, sest enamuse 1.6 HDi mootorite düüsid pärinevad firmalt  Bosch, ja neid düüse on võimalik ka taastada. Mõnedele mudelitele paigaldati Siemens düüsid, mida ei ole võimalik taastada, kuid uued ei ole sugugi odavad. 1.6 HDi mootori võime leida näiteks Peugeot 208, Citroen C4 I, Ford Focus II ja Volvo C30 kapoti alt.

1.7 Dti

Veel üks Jaapani tootja poolt toodetud mootor, millega on varustatud meie teedel küllaltki harva esinev Isuzu. 1.7 DTi mootor on vägagi vastupidav (muuhulgas puudub sellel problemaatiline kahemassiline hooratas), dünaamiline ja väga ökonoomne. Varuosad ei ole väga kallid ja tüüpilisi defekte esineb suhteliselt harva. Üks defektidest on seotud mootoririhmaga, mida on soovitatav vahetada sagedamini kui tootja seda soovitab (iga 150 tuhande kilomeetri järel). Palju ja kauaaegselt kasutatud ning suure läbisõiduga autodel võivad tekkida ka probleemid turbiiniga. Selle mootori võime leida Opel Astra II ja III mudelite mootorikapoti alt. Kui olete otsustanud soetada vanema põlvkonna saksa kompaktklassi auto, oleks soovitatav kontrollida, kas kapoti all on ikka tõesti Isuzu mootor, sest esimestel tootmisaastatel paigaldas Opel omatoodetud 1.7 TD mootoreid. Võrreldes jaapani 1.7 DTi-ga on Opel mootoritel kehvem dünaamika (68 hobujõudu, Isuzu mootoril aga 75 hobujõudu). Need kulutavad ka rohkem kütust ja lähevad üsna sagedasti katki.

Meie ei soovita:

1.5 dCi

See Renault konstruktsiooniga mootor ei kuulu just edukaimate hulka. Antud mootor debüteeris 2001. aastal ja sai paigaldatud Megane ja Clio mootorikapottide alla. Kuigi esimestel ekspluatatsiooniaastatel erilisi probleeme ei ilmnenud, on üle kümne aasta vanuse ja antud mootoriga varustatud auto soetamine seotud olulise riskiga. Peamisi, 1.5 dCi mootoril esineda võivaid probleeme tekitavad kepsu laagrid, kahjustatud düüsid ja turbiin. Võimalik, et suuremast osast probleemidest oleks võimalik ka hoiduda, kui ei oleks Renault edasimüüjate soovitust, et tootja soovitab vahetada õli vaid iga 30 tuhande kilomeetri järel. Näiteks Nissan tootja (näiteks Almera II) soovitab seda tüüpi mootoritel õli vahetada juba iga 15 tuhande kilomeetri järel. Tulemus – võrreldes Renault marki autodega, osutuvad 1.5 dCi mootorid tavaliselt paremaks Nissan marki autodel.

Suuremad diiselmootorid

Meie soovitame:

1.9 JTDM

1.9 JTD Multijet on vägagi edukas Fiat mootor, mille esmadebüüt leidis aset 2002. aastal ja edasise paari aasta jooksul asendas see esimese põlvkonna 1.9 JTD mootori. Seda mootorit iseloomustavad kõrge efektiivsus, vastupidavus ja madalad ekspluatatsioonikulud. See on saadaval erineva võimsusega variatsioonides (alates 100 kuni 190 hobujõudu) ning ka 8- või 16-klapilise versioonina. Erinevalt oma eelkäijast on 1.9 JTD mootorite Multijet põlvkonnal parem dünaamika, kuid sealjuures säilitades samal tasemel kütusekulu. Ei maksagi imestada, et see mootor käitab paljusid mudeliversioone, eelkõige Fiat grupi poolt toodetuid.

2.0 Hdi

Veel üks kaheliitrine diiselmootor HDi perekonnast, millega on veelgi vähem probleeme kui selle väiksema vennaga. Selle mootori algusaegu tuleb otsida juba alates 1998. aastast, mil see debüteeris Peugeot 406 mudelil ja mõned kuud hiljem ka Citroen Xantia mudelil. Aastate jooksul muudeti ja parendati seda mitmeid kordi. Bosch düüsisüsteemi, mida mõnikord asendati ka Siemens düüsidega, peetakse stabiilseks, kuid teinekord esineb probleeme mootoririhma hammasrattaga.

2.2 i CTDi

Honda toodetud diiselmootor on üks parimaid diiselmootoreid kahekümne esimesel sajandil. Hondal – ühel maailma suurimatest sisepõlemismootorite tootjatest – ei olnud veel omatoodetud diiselmootorit. Kõik muutus 2003. aastal, mil juurutati 2,2 liitrine turbodiiselmootor. Sõltuvalt mootorivariatsioonidest saavutas 2.2 CTDi liitrine mootor võimsuse 140 kuni 180 hobujõudu. 2006. aastal alustas Honda mõnedes Euroopa riikides DPF filtrite paigaldamist Euroopa turu jaoks ettenähtud autodele.

Meie ei soovita:

2.0 TDI

Legendaarse Saksa 1.9 TDI turbodiisli järeltulija. Erinevalt 1.9 TDI mootorist ei saa kahjuks öelda, et 2.0 TDI mootor oleks sama usaldusväärne. Purunevad mootoripead, probleemid düüside ja kahemassilise hoorattaga on ilmselt seotud kallimate remontidega, mis 2.0 TDI mootori korral võivad vajalikeks osutuda. Võib juhtuda, et osa remontidest tuleb teha juba pärast 120 tuhande kilomeetri läbimist.