Hooldusajalugu – kas ja kuidas see sõiduki väärtust mõjutab?

Kasutatud autode turg Eestis muutub  iga aastaga järjest ostjasõbralikumaks. Esiteks on juurutatud selline norm, et näiteks regulaarsel kohustuslikul tehnoülevaatusel registreeritakse ka auto odomeetri näit. Teiseks on müüjad järjest sagedamini nõus andma kasutatud autole garantiid. Dokumenteeritud hooldusajalugu on samuti potentsiaalset ostjat veenvaks lisaargumendiks. Kas on mõtet seda uskuda ja maksta korralikult täidetud hooldusraamatuga auto eest rohkem?

Mida tähendab hea hooldusajalugu?

Uut autot ostes saame komplektis kindlasti kaasa ka auto hooldusraamatu. See on dokument, milles autoteenindus vastavate sissekannetena kinnitab autole tehtud kontrollid, remondid, filtrite ja vedelike vahetuse jne. Igas, hooldusraamatusse tehtavas sissekandes peavad olema ära näidatud vastava teenuse osutamise kuupäev, sõiduki odomeetri näit, pitser ja teeninduse töötaja allkiri. Alguses näevad kõigi uute autode hooldusraamatud ühtmoodi välja, sest nendes on sissekanded volitatud teeninduste poolt teostatud korraliste tehniliste hoolduste kohta. Kindlasti nõuavad autotootjad, et autot hooldataks volitatud teenindustes, sest vastasel korral katkeb autole antud garantii. Pärast garantiiaja lõppu jääb aga hooldusraamatusse tehtavate kannete eest hoolitsemine omaniku enda mureks. Teenuste ja varuosade kõrget hinda arvestades valib vaid väike osa autoomanikest auto hooldamise jätkamise volitatud teenindustes. Suurem osa autoomanikke usaldab oma auto usaldusväärse ja talle tuntud automehaaniku kätte. Ja veel üks osa autoomanikke vahetab teenindusi üsna tihti.

Nagu kindlasti aru saate, on parim hooldusajalugu selline, mis kujuneb volitatud teenindustes. Volitatud teeninduse töötaja poolt täidetud hooldusraamatut nähes on potentsiaalne autoostja veendunud, et kõik remondid ja vedelike vahetused on teostatud kooskõlas sõiduki tootja vastavate soovitustega, selleks on kasutatud originaalvaruosi ning tööd on teostanud kõigi standardite kohaselt koolitatud automehaanik. Autoomanik võib hooldusajalugu kontrollida ka igas volitatud teeninduses, sest hooldusajalugu on andmebaasis salvestatud.

Vähem usaldust tekitavad need hooldusraamatu kanded, mida ei ole kirjutanud volitatud autoteenindused. Juhul kui auto eelmine omanik on autot remontinud ainult ühes teeninduses, on uuel omanikul sellise hooldusajaloo kontrollimiseks veel mingigi võimalus, kuid juhul kui auto on läbi käinud paljude automehaanikute käte vahelt, ei ole selliste sissekannete tõelevastavust peaaegu võimalik kontrollida. Teenindustel muutuvad aadressid, telefoninumbrid ning kui auto on mõnes teeninduses olnud vaid üks kord ja paljude aastate eest, on seda remonti raske meeles pidada ja kõike seda mälus hoida. Loomulikult on mingisuguseidki sissekandeid sisaldav hooldusraamat parem tühjast hooldusraamatust. Paljud sõidukiomanikud ei kasuta hooldusraamatut üldse ega tee nendesse vastavaid sissekandeid. Sellisel juhul saab potentsiaalne autoostja müüja käest auto tehnilise seisundi ja teostatud remontide kohta vaid suulise informatsiooni. Selliseid, müüja poolt antud suulisi garantiisid loomulikult usaldada ei saa.

Oluline on meeles pidada ka seda, et hooldusajalugu saab heaks lugeda juhul kui see on täielik. Näiteks kui mõnel aastal jätame iga-aastase õlivahetuse hooldusraamatusse kandmata, on tulemuseks vaid üks kanne kahe aasta kohta, mis aga viitab sellele, et auto eest ei ole nõuetekohaselt hoolitsetud.

Millisel juhul on hooldusajaloost suurim kasu?

Regulaarselt täidetud hooldusraamat on kasulik siis kui tahame auto maha müüa. Samuti võib see aidata auto tehnilise seisundi eest hoolitseda ka meil endil, sest kerge on unustada, kas mingi konkreetne remont või vedeliku vahetus tehti aasta või hoopis kaks aastat tagasi. Seega juhul kui kõik transpordivahendi remondiga seotud kanded on tehtud regulaarselt, piisab vaid hooldusraamatusse pilgu heitmisest, et teada saada, mis ja millal tehtud on.

Hea hooldusajalugu ja korralikult hooldusraamatusse tehtud sissekanded tulevad kasuks eriti siis kui soovite müüa uut autot või premium klassi autot. Sellised autod on kasutatud autode turul suhteliselt kallid ja ostja soovib kindlustunnet selle kohta, et ostab hästi hoitud ja tootja kõigi standardite kohaselt hooldatud sõiduki. Tavaliselt on selliste autode seisund hea ja kõik sõltub sellest, kuidas autot alates salongist väljasõitmise hetkest hooldatud on.

Mida vanem auto, seda suuremat tähelepanu pööratakse just auto olemasolevale tehnilisele seisundile, mitte aga hooldusajaloole. Loomulikult tuleb ette ka erandeid. Kui soovime müüa 10 aasta vanust ja ligikaudu 200000 km läbisõiduga diiselmootoriga autot, on suureks eeliseks näiteks hooldusraamatusse kantud kinnitus selle kohta, et hiljuti vahetati sidur, mis tähendab, et ostjal ei ole alust arvata, et siduri vahetamisega seotud kulud lähemal ajal tema taskut kergendaksid.

Kuidas hooldusajalugu sõiduki väärtust mõjutab?

Raske on hinnata, millistest konkreetsetest asjaoludest sõltuvalt hooldusajalugu sõiduki hinda mõjutab. Auto väärtus kasutatud autode turul sõltub nii paljudest teguritest (tehniline seisund, läbisõit, vanus, varustus, värvus, tootjariik, eelmiste omanike arv jne), et iga teguri puhul konkreetsetest summadest rääkida on keeruline. Siiski üritas üks briti autoajakiri seda välja arvutada. Pärast ajakirjanike poolt ekspertidega korraldatud intervjuusid oli tulemuseks arvestus, mille kohaselt kolm aastat vana hooldusraamatuga Honda Accord, mille kõik hooldused olid tehtud volitatud teenindustes, maksab ligikaudu 500 naela rohkem kui samasugune auto, mis volitatud esindusi ei külastanud. Samuti on näiteks ka ilma hooldusajaloota kolm aastat vana 5-nda seeria BMW või E-klassi Mercedes ligikaudu 10% odavamad kui samasugused, täieliku hooldusajalooga autod. Hinnavahe võib sellisel juhul ulatuda isegi kuni 1500-2000 naelani. Odavamatel autodel aga – näiteks kolm aastat vana Ford Focus’e või Opel Astra puhul – on hinnavahed väiksemad, alates 500 kuni 700 naelani.

Hooldusajalugu. Millele pöörata tähelepanu?

Kuna hooldusajaloost on kasu paljude ostjate jaoks, siis leidub ka selliseid müüjaid, kes hooldusraamatuid ja nendes olevaid kandeid võltsivad. See on laialt levinud nähtus, seda eriti välismaalt toodud transpordivahendite puhul. Võltsitakse volitatud ja tavaliste teeninduste sissekandeid, allkirju ja pitsereid. Loomulikult ei ole olemas ideaalset meetodit sellistest võltsingutest hoidumiseks, kuid päris abitud me just ei ole. Konkreetse autotootja poolt volitatud teeninduse töötajate poolt tehtud sissekandeid on võimalik kontrollida vastava teeninduse andmebaasis. Seda tuleks teha igal juhul. Samuti on võimalik auto seisundit kajastavaid andmeid kontrollida autoDNA.ee interneti kodulehel. Erinevused erinevatest allikatest saadud informatsioonis auto andmete kohta võivad osutuda argumendiks antud konkreetse auto ostmisest loobumiseks.