Kokkupõrkes osalenud autod. Millele tuleb taolise sõiduki ostmisel tähelepanu pöörata?

Kas tuleks vältida õnnetusse sattunud autode ostmist? Mitte tingimata. Esmalt peaksime siiski süvenema nende minevikku ja soovitavalt pöörduma abi saamiseks eksperdi poole.

Tavaline ristmik, foorituled vahetuvad. Üks autojuhtidest stardib enesekindlalt, teine püüab viimasel hetkel tema nina alt läbi kihutada. Kostub metalli kriginat, klaasikilde lendab kõikjale. Liikluskorra rikkuja auto üks külg on täielikult kahjustatud, teise sõiduki kaitseraud on auto küljest lahti rebitud ning esituled purunenud.

 

 

Sama ristmik. Üks juhtidest, nähes kollast foorituld, vajutab järsult pidurit. Tema taga asuv juht polnud selleks valmis, ta oli kindel, et saab eesoleva auto järel üle ristmiku sõita. Pidurdada on juba hilja, möödasõit on välistatud. Vaid üks instinktiivne roolipööre ning uljaspea auto purustab tohutu jõuga eesoleva sõiduki tagumise nurga. Kõige tähtsam on, et ka seekord ei saanud viga kumbki autojuht.

Sama koht, kuid kaks erinevat olukorda, seega on ka autode kahjustused täiesti erinevad. Kui nad pärast kere remonti töökojast lahkuvad, on ainus viis nende minevikuga tutvumiseks korrektselt läbi viidud ülevaatus. Esmapilgul ei pruugi isegi spetsialist aru saada, mida nendega tehtud on. Siiski, professionaalne ülevaatus näitab selgelt, et üks auto esimesest kokkupõrkest ei kujuta endast suurt ohtu. Tuleb lihtsalt leppida tavaliste plekimõlkimise tagajärgedega. Nendeks on asendatud uksed, uued külgaknad, sirgendatud ja üle värvitud poritiivad või välja vahetatud kaitseraud, lisatoestus ja mitte algupärased esituled.

Teises õnnetuses osalenud autod, eriti, kui need on remonditud volitamata töökojas, võivad olla edaspidiseks kasutamiseks liiga ohtlikud. Seda tüüpi kokkupõrke korral ei saa kahjustada mitte ainult kogu kere konstruktsioon, vaid ka alusvankri struktuur. Esi- või tagatelg võib olla sedavõrd rikutud, et auto jätab teele neli rehvijälge. See on esimene samm katastroofini libedal pinnal. Kahjuks leidub kasutatud autode turul veelgi hullemates avariides olnud sõidukeid, mida võiks kõnekeeles nimetada isegi romudeks. Nende hulgas on isegi laupkokkupõrkes või üle katuse rullunud sõidukeid.

 

 

Auto minevik on oluline

Eesti automehaanikute fantaasia on mõnikord lausa piiramatu. Kolmest erinevast autost ühe uue sõiduki loomine on ilmselt üks kõige suurejoonelisemaid protseduure. Need, kes seda ei usu, võivad alati külastada professionaalset diagnostikakeskust, kus sõidukeid enne müüki või pärast ostu sooritamist uuritakse. Parimate pärlite hulka kuuluvad äärmiselt viltused esiteljed (mitme cm võrra), originaalist lühemad põrandatalad ja vedrustus, mille ükski geomeetriline parameeter ei vasta tehaseandmetele. “Ümbertöödeldud” sõiduki ostmise oht on sedavõrd suur, et enne ostu sooritamist tuleb teha head eeltööd.

Soovitavalt peaks ostja olema hästi informeeritud ning omama juurdepääsu kontrollitavatele hooldusdokumentidele, mis on pärit usaldusväärsest autotöökojast. Juhul, kui vastavad kogemused või usaldusväärsed dokumendid puuduvad, tuleb nõu saamiseks pöörduda eksperdi poole, kes on eelistatavalt professionaalne hindaja. Maksumus ei oma tähtsust, kuna inimelule ei saa hinnasilti panna.

Auto kahjuajalugu on vaja võtta tõsiselt. Kui müüja mainib kahjustusi, siis tuleb läbi viia ülevaatus. Selle tulemuste põhjal langetatakse otsus ostu sooritamise või tehingust taganemine kohta. Taolises seisukorras auto ostmisel peate ette valmistuma võimalikeks tagajärgedeks. Kui püüate seda edasi müüa, peate uut ostjat õnnetusjärgsetest remonditöödest teavitama ning ka hinna puhul tuleb arvestada varasemate kahjustustega. Ärge olge üllatunud, kui uus ostja on tüütult kahtlustav, täpselt nagu Teie kunagi olite.

Auto ostmine. Kuidas otsida vigu?

Auto, mis on mitu aastat vana, ei näe kunagi välja värskelt värvituna. Auto värv peaks tavapärase kasutamise tõttu olema loomulikult tuhmunud. Kindlasti tuleks autot kontrollida igast küljest ja eri nurkade alt. Nii suudate tajuda värvivarjundite variatsiooni kere erinevatel osadel. Lisaks saate lihtsa seadme abil võrrelda auto värvikihi paksust. See võimaldab üles leida kohad, mida on enne värvimist töödeldud. Suurtel pindadel nagu katus, kapott või uksed on raske peita ebaühtlast metalli – märki kere remondist. Kortsunud kohtadele, näiteks lävepakkudele, asetatakse metalli seisukorra varjamiseks tihti dekoratiivsed kleebised. Taolised “kaunistused” peaksid tekitama kahtlusi.

Auto ostmine. Väärtuslik abi

Laialt levinud ja odav abivahend on magneetiline tester, mis kontrollib värvi paksust. Abi saamiseks võite pöörduda ka autode hindaja poole. Üksikasjalikumat teavet konkreetse sõiduki kohta saate hästivarustatud autotöökojast.

 

 

Loe veel:

• Auto sissesõitmine. Kas see on vajalik ka tänapäeval?
• Kasutatud auto ostmine esindusest
• Kuidas töötavad liisingujärgsete autode oksjonid?
• Kallid kindlustuse poolsed remonditööd
• Kõige huvitavamad kasutatud autod hinnaga 1200 EUR
• Mida iga armatuurituli tähendab?