Kuidas automaatkäigukastiga sõiduki eluiga pikendada?

Automaatkäigukasti eluiga on paljude autojuhtide unistus. Kahjuks peletab neid eemale mure automaatse jõuülekande vastupidavuse pärast. Seepärast anname Teile mõned näpunäited selle kohta, kuidas automaatkäigukasti eest hoolitseda.

Automaatkäigukasti eluiga on paljude autojuhtide unistus. Kahjuks peletab neid eemale mure automaatse jõuülekande vastupidavuse pärast. Seepärast anname Teile mõned näpunäited selle kohta, kuidas automaatkäigukasti eest hoolitseda.

 

 

 Automaatkäigukasti vastupidavus olenevalt selle tüübist

Automaatkäigukasti vastupidavus sõltub selle tüübist ja kasutusviisist. Alustame lühikese ülevaatega 4-st põhitüübist. Üldiselt on nende kasutusreeglid sarnased, kuid mõned olulised nüansid võivad erineda. Seetõttu on hea teada, millist tüüpi automaatkäigukast peitub meie autos või sõidukis, mida kavatseme osta:

• Traditsiooniline automaatkäigukast – AT – on eriti populaarne tippklassi autodes ja sageli kombineeritud erinevate sõidurežiimide süsteemidega.

 

• Topeltsiduriga automaatkäigukast – DCT – mille võib muuhulgas leida sellistest autodest nagu Audi (S Tronic), Volkswagen (DSG), BMW (DCT, SMG, DKG), Porsche (PDK), Ford (PowerShift), Renault (EDC), Alfa Romeo (DDCT). Sellel on kaks automaatselt juhitavat sidurit (eraldi paaritute ja paaris käikude jaoks) ja kahemassiline hooratas. Seda juhitakse automaatselt, kuid juhil on samuti võimalik käike vahetada.
• Automatiseeritud mehhaaniline käiguvahetussüsteem – AMT – selle võib leida sellistest autodest nagu Fiat (Sportshift), Audi (R Tronic), Citroen (Sensodrive), Mitsubishi (Allshift), Opel (Easytronic), Renault (Quickshift), BMW (SMG). Sellise käigukasti puhul saab juht traditsioonilise käigukangi või nupu abil ise käike vahetada, kuid seda ilma siduripedaali kasutamata.
• Muutuva ülekandega käigukast – CVT – selle võib muu hulgas leida Audist (Multitronic), Hondast, Nissanist, Mitsubishist, Suzukist. Seda tüüpi käiguvahetust võrreldakse tihti jalgrataste käiguvahetajaga.

Automaatkäigukasti eluiga saab pikendada õigete režiimide kasutamisega

Selleks, et automaatkäigukast pikka aega kestaks, tuleb erinevaid režiime korralikult kasutada:

• P (parkimine) – see valitakse siis, kui sõiduk on peatatud ja soovitakse mootor välja lülitada. Korrektne järjestus on järgmine: peatame auto täielikult, valime P-režiimi, lülitame mootori välja.
• R (tagurdamine) – seda kasutatakse tagurpidi sõitmiseks. Enne R-režiimi valimist peame auto täielikult seiskama.
• N (vabakäik) – seda kasutatakse vaid auto pukseerimisel või lükkamisel. Sõidu ajal N-režiimi ei kasutata.
• D (sõiduasend) – D-režiim on edasi liikumiseks. See valitakse ainult siis, kui auto on täielikult peatunud.
• L või 1 – see on režiim, mis vastab esimesele käigule. Seda režiimi kasutatakse koorma, nt haagise, vedamisel või ülesmäge liikudes ning väga aeglaselt sõites, st parklas või tihedas liikluses.
• S (lumi) või 2 – seda kasutatakse libedal teekattel või allamäge sõites. See tähendab, et lukustub teine käik või kasutatakse automaatselt 1. ja 2. käiku.

Järgnevalt oleme välja toonud kõige olulisemad soovitused erinevate režiimide kasutamise kohta:

• Ärge valige N- või P-režiimi, kui sõidate või olete parkinud töötava mootoriga. N-režiimi kasutatakse pukseerimiseks ning P-režiim valimisel lülitatakse mootor koheselt välja.
• Ärge valige D- või R-režiimi, kui auto liigub. Need valitakse siis, kui auto on peatunud.
• Ärge lülitage mootorit välja üheski režiimis peale P.
• Ärge jätke autot kallakule, kui käsipidur ei ole sisse lülitatud. Korrektne toimingute järjestus on järgmine: pargime auto valitud kohas, kasutame manuaalpidurit, valime P-režiimi, lülitame auto välja.
• Sõiduki pukseerimiseks kasutatakse N-režiimi ja kui võimalik, siis peaks mootor olema käivitatud. Samuti on vaja jälgida, et liikumiskiirus jääks olla 40 km/h ning soovitatav on teha peatus iga 15 km järel. Automaatkäigukastiga sõidukit on kõige parem transportida veokiga, millel on autode vedamiseks olemas platvorm.

Muud soovitused, mis pikendavad automaatkäigukasti eluiga

Peaksite vältima haagiste vedamist. Paljudele CVT käigukastiga sõidukitele on see tegelikult keelatud. DCT-tüüpi käigukastiga sõidukite jaoks on see kõige ohutum. Üksikasjalikud suunised, mis puudutavad haagiste kasutamist, saate sõiduki tootjalt. Muidugi suudab iga “automaatne” sõiduk haagist vedada, kuid seda tüüpi sõit vähendab oluliselt automaatkäigukasti vastupidavust, mistõttu soovitame rangelt järgida autotootjate poolseid soovitusi.

Teine soovitus: Ärge käivitage sõidukit hoides jalga piduril, välja arvatud juhul, kui kasutate stardiabi (launch control). Kuid isegi siis on soovitatav vältida auto käivitamist sellisel viisil. Samuti peaksite jälgima sõidukiirust ja mitte kihutama. Gaasipedaali põhja vajutamine ei aita automaatkäigukasti vastupidavust suurendada. See kehtib eriti CVT tüüpi käigukastide kohta.

Samuti peaksime meeles pidama, et ühegi automaatkäigukastiga ei ole soovitatav sõita sügavas vees.  Need sisaldavad palju elektroonikat, mis ei reageeri niiskusele hästi.

Üks tähtsamaid tegevusi, mis aitab automaatset käigukasti hoida, on regulaarne hooldus. Käigukastiõli tuleks vahetada iga 30-60 tuhande kilomeetri järel. Erandiks on uue auto ostmine. Uue auto puhul võib õlivahetus aset leida pärast esimest 100 000 kilomeetrit.

Õli tuleks lasta vahetada professionaalses remonditöökojas, kus kasutatakse õigesti valitud tooteid. Põhjuseks on see, et õli peab sobima automaatkäigukasti tüübiga ja vastama tootja nõuetele. Professionaalses remonditöökojas on tõenäolisem, et õli vahetatakse dünaamiliselt, mitte gravitatsioonilisel meetodil (mis tähendab lihtsalt vana õli välja kurnamist).

Dünaamiline meetod aitab vabaneda kõigist vana õli jääkidest ja sisaldab süsteemi puhastamist professionaalsete lahustega. Hea õli ja dünaamiline õlivahetus ei ole kindlasti väga odavad. Kuid pidage meeles, et parem on tasuda tavapärase teeninduse ajal natuke rohkem kui teha hiljem suuri kulutusi remonditööde läbiviimiseks või kogu käigukasti väljavahetamiseks.