Auto omanikule
Veokonks

Veokonks. Millele pöörata tähelepanu selle valimisel ja paigaldamisel?

Lisas 13 detsember 2018

Veokonks on üks kõige kasulikemaid autotarvikuid. Tänu oma praktilisusele on see element aastate jooksul võitnud mitmete autoomanike poolehoiu. Siiski ei tea igaüks, millistest detailidest veokonksud koosnevad ja mida tuleb nende paigaldamisel meeles pidada.

Tänapäeval on saadaval mitut eri tüüpi veokonksusid: eemaldatava kuulühendusega, automaatselt painduvad, poolautomaatsed ja sissetõmmatavad konksud. Esimene neist on populaarne lahendus, mille puhul kuulühendus kinnitatakse sõiduki kerele kinnituspoltidega. Kuulühenduse eemaldamiseks on võimalik poldid avada mutrivõtmega.

Standardne puksiirkonks koosneb mitmest omavahel ühendatud elemendist. Autode (seal hulgas kinnitussüsteemide) erinevuste tõttu peab see sobima konkreetse sõiduki mudeliga. “Konksu põhiline konstruktsioonielement on selle kere, mis koosneb peavardast ja erinevatest kinnitusdetailidest. Konksu kere on tavaliselt peidetud põrkeraua taha ning selle kinnitamiseks on sageli vaja teha sisselõige sõiduki korpusesse. Vardad ei pea olema sirged – need võivad painduda, eriti otstest. Nende pikkus varieerub mõnest tosinast sentimeetrist peaaegu kahe meetrini,”selgitab Steinhofi ehitusosakonna juhataja Mariusz Fornal.

Kõige olulisemad detailid on toestuselemendid, mis ühendavad komplekti sõiduki külge. Need on tavaliselt valmistatud lehtmetallist, mille paksus on 8-10 mm ja mis kinnitatakse poltidega. Sageli on vastavad elemendid ristkülikukujulised, kuid see sõltub auto vajadustest ja saadaolevast ruumist. Varda alumisele osale on keevitatud kinnitusdetailid, mida kasutatakse konksu kuuli paigaldamiseks.

Komplekti kõige iseloomulikum osa on loomulikult kuulliigend. See asub tavaliselt varda keskel ja võimaldab pukseerida erinevaid haagiseid. Lisaks ülaltoodud osadele paigaldab tootja ka elemendid elektrilise pistikupesa jaoks. See on valmistatud plastmassist või lehtmetallist ning kinnitatakse kuulühendusele, kasutades kaasasolevaid polte. Pistikupesa peab olema võimeline elektrijuhtmete abil reguleerima haagise valgustust või elektriga varustama olemasolevaid lisaseadmeid.

Pidage meeles, et isoleeriv materjal või kere aluskaitsed (kui need on olemas) tuleb eemaldada kohtadest, kus veokonksu elemendid kokku sobituvad. Konksukomplekt paigaldatakse selleks ette nähtud poltide ja kinnitite abil. Pakend peaks sisaldama ka mutrivõtmeid ning painduva kuulliigendi korral pistikupesa kaant. Paigaldusprotsess peaks toimuma vastavalt tootja juhistele.

Veidi rohkem informatsiooni on vaja haagise valgustuse kohta. Laialdaselt on saadaval kahte tüüpi juhtmeid: 7-e või 13-ne kontaktiga pistikuga. On olemas universaalsed, universaalsed mooduliga ja spetsiaalsed variandid konkreetsete mudelite jaoks. Ühendusjuhtme valik sõltub konkreetses autos kasutatava juhtmestiku tüübist ja keerukusest. Samuti pukseeritava veose tüübist ning sellest, milliseid lisaseadmeid paigaldada soovitakse.

Konksu saab kasutada nii väikese kergekaalulise haagise (kuni 750 kg) transportimiseks, kui ka haagissuvila vedamiseks. Konksu kuulile võib paigaldada ka rattahoidja. 7-e ühendusega pistikut saab edukalt kasutada haagiste puhul, mille kogumass on alla 750 kg. Taoline ühendus võimaldab edastada ainult põhilisi valgussignaale, näiteks suunatulesid, piduritulesid ja udutulesid. Seetõttu on ELi määrustega lubatud seda tüüpi lahendust kasutada vaid kerghaagiste puhul. Raskematel haagistel peavad olema iseseisvad tagumised valgustid, mida suudavad toetada ainult 13-ne ühendusega pistikud. Veelgi enam, see on ainus tüüp, mis suudab elektriga varustada näiteks haagissuvila külmikut, pliiti ja teisi seadmeid, mis vajavad pidevat toiteallikat.

Sõltuvalt konkreetse auto elektrisüsteemide keerukusest võib juhtmestik olla varustatud elektroonilise juhtmooduliga. See ei ole alati vajalik, kuid mooduliga varustatud pukseerimisjuhet on vaja sõidukile, mis on varustatud: CAN-siiniühendusega (kindlat tüüpi “operatsioonisüsteemiga”), tulede kontrollvalgustiga (arvuti teavitab juhti katkistest pirnidest) või parkimisanduriga.

Juhul, kui suudate tööd professionaalselt läbi viia, võite puksiirkonksu paigaldada oma garaažis. Paigaldatud seadme peavad siiski üle vaatama asjatundjad, kes saavada kinnitada, et see vastab kehtivatele nõuetele. Diagnostik väljastab kontrollimisel vajalikud dokumendi: konksu kviitungi ning vastavad sertifikaadi, mis kinnitavad paigalduse korrektsust. Lisaks sellele käib konksuga kaasas paigaldusjuhend. Mehaaniku külastamisel peaks vastav märge olema tehtud ka sõiduki hooldusraamatusse. Mida on veel vaja teada seoses veokonksu paigaldamisega?

Peaksite puksiirkonksu ühendusi kontrollima vähemalt iga 1000 km läbimise järel, sest poldid võivad lahti tulla ning vajada seega korralikku pingutamist. Kuulliigend tuleb hoida puhtana. Samuti tuleb meeles pidada, et mis tahes mehaaniline kahjustus kuulühendusele muudab selle kasutuskõlbmatuks.

Summad kommentaare: 0

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.