Iga juht soovib, et tema auto tarbiks võimalikult vähe kütust. Kütusekulu mõjutab nii autojuhi sõidustiil kui ka sõidumugavust parandavate lisaseadmete kasutamine. Tarbimise vähendamiseks ei piisa alati gaasipedaali ettevaatlikust kasutamisest. Kuidas mõjutab kütusekulu püsikiirusehoidja kasutamine? Nagu selgus, ei leidu sellele küsimusele konkreetset vastust.

Ökoloogiline sõidustiil – kaks lahendust ühele probleemile

Tegelikult ei ole säästlik sõidustiil nii keeruline kui tunduda võib. Vaid vähese harjutamisega on võimalik saavutada suurepäraseid tulemusi madalama kütusekulu näol. Teisest küljest on kerge hoogu sattuda ning igapäevane liiklemine võib seetõttu muutuda meeleheitlikuks säästuralliks.

Näiteks võib kliimaseadme kasutamine suurendada kütusekulu ühe, kahe või isegi kolme liitri võrra 100 km kohta. Loomulikult tuleks konditsioneeri targalt kasutada, kuid potentsiaalse kokkuhoiu nimel ei tohiks kedagi kuumas autos piinata. Ebameeldiv temperatuur vähendab nii juhi kui reisijate mugavust, lisaks on see väga ohtlik. Kuum salong mõjutab negatiivselt juhi reaktsioonikiirust, kõigi reisijate vaimset seisundit ning võib äärmuslikel juhtudel põhjustada minestamist ja muid terviserikkeid. Kütuse tarbimist mõjutavad ka muud seadmed, näiteks raadio, helisüsteem, valgustus jne. Kas see tähendab, et peame neist loobuma?

Kõige praktilisem lahendus on hoolitseda sõiduki tehnilise seisukorra eest, kasutada lisaseadmeid mõistlikult ning järgida mõningaid ilmselgeid reegleid. Dünaamiline sõidustiil suurendab kütusekulu, kuid see ei tähenda, et me peaksime viiendas või kuuendas käigus sõitma 50-60 km/h – sellel pole mõtet. Soovitud kiiruse saavutamine suhteliselt ruttu, võimaldab kauem sõita kindlaks määratud pöörete arvu ja õigesti valitud käiguga, mis vähendab oluliselt kütusekulu. Lisaks eelnimetatule on soovitatav: sulgeda kõik aknad (avatud aken tähendab suuremat õhutakistust), eemaldada pagasiruumist tarbetud esemed, kasutada kliimaseadet mõistlikult (vältides täisvõimsust ja madalaimat temperatuuri), hoida õiget rehvirõhku ja võimaluse korral pidurdada kasutades mootorit (näiteks foorile lähenedes). Maanteel sõites võib püsikiirusehoidja kasutamine olla väga kasulik. Aga kas see on alati nii?

Kas püsikiirusehoidja säästab kütust? Jah…ja ei.

Teeme väikese lühikokkuvõtte. Püsikiirusehoidja kasutamine on kindlasti mugav, sest see võimaldab jalgadel puhata nii pikkadel kui lühikestel sõitudel väljaspool linnapiiri. Linnapiirkondades on konkreetse lisaseadme kasutamine ebavajalik ja mõnel juhul isegi ohtlik. Sellele vaatamata on püsikiirusehoidja kahtlemata suurepärane ja väga kasulik seade iga autojuhi jaoks, kes reisib palju. Kuid kas see võib vähendada kütusekulu?

Kõik sõltub konkreetse seadme tüübist, valitud marsruudist ja isegi maastikust. Juhul, kui autol on kõige lihtsam püsikiirusehoidja ilma täiendavate lisadeta, võib kütusekulu tasase maastiku ja mõõduka liikluse korral veidi langeda. Miks? Vastav seade hoiab fikseeritud kiirust ning aitab seega vältida mõttetut kiirendamist ja aeglustamist. See suudab tuvastada isegi kõige väiksemaid kõikumisi ja taastab koheselt kindlaks määratud sõidukiiruse. Ilma spetsiaalse seadmeta peaks autojuht püsiva sõidukiiruse säilitamiseks pidevalt spidomeetrit vaatama. Püsikiirusehoidja tagab, et sõiduki tempo on alati stabiilne ning jõuallikas töötab kõikuva koormuseta, seega võib sadade kilomeetrite läbimisel täheldada teatavat erinevust kütuse tarbimises.

Sellele lisandub ka psühholoogiline aspekt. Püsikiirusehoidjat kasutades tunneme me väiksemat kiusatust gaasipedaalile valu anda ja teistest autodest mööda sõita, seega on liiklemine stressivabam, isegi, kui kiirus on veidi lubatust väiksem. Kõlab veidralt, kuid praktikas see toimib. Pole mõtet pidevalt spidomeetrit kontrollida ja asjatuid möödasõite sooritada, kui mõni teine autojuht natukene lubatud kiirusest aeglasemini sõidab. Parem on määrata madalam püsikiirus, lõõgastuda ja sõitu nautida.

Vähemalt teoreetiliselt.

Iga autojuht soovib, et tema sõiduk tarbiks võimalikult vähe kütust. Lisaks autojuhi sõidustiilile mõjutab kütusekulu ka sõidumugavust parandavate lisaseadmete kasutamine. Kiiruse alandamine üksi ei garanteeri, et kütust kulub vähem. Kuidas mõjutab kütusekulu püsikiirusehoidja kasutamine? Nagu selgus, ei ole sellele ühest vastust.

Teatud juhtudel on püsikiirusehoidja tõhus abivahend kütusetarbimise vähendamiseks. Olukord on keerulisem siis, kui liigelda tuleb ebaühtlasel maastikul, paljude tõusude ja langustega. Vaid paarikümne kilomeetri jooksul võib kütusekulu oluliselt tõusta, isegi, kui kallakud ei ole väga järsud. See on tingitud asjaolust, et püsikiirusehoidja püüab ka ülesmäge liikudes kinni pidada ettenähtud parameetritest – seda iga hinna eest. Allamäge liikudes võib konkreetne süsteem kiirenduse piiramiseks kasutada pidureid. Autojuht seevastu teab, kuidas erinevates tingimustes käituda. Näiteks võib ta enne tõusu kiirendada, ülesmäge liikuda aeglasemalt ja allamäge sõitmisel kasutada pidurdamiseks mootorit.

Teine erinevus ilmneb aktiivse püsikiirusehoidja kasutamisel, mida toetavad sellised lisad nagu satelliitnavigatsiooni süsteemid. Taolisel juhul suudab arvuti ennustada muutusi teeoludes ja korrigeerida sõidukiirusega seotud parameetreid vastavalt vajadusele. Aktiivne püsikiirusehoidja võib juhi ees asuva sõiduki tuvastamisel kiirust vähendada (ning takistuse kadumisel uuesti kiirendada). Lisaks suudavad spetsiaalsed navigatsiooniseadmed reageerida kallakutele ja automaatselt käiku vahetada. See võimaldab ebatasasel maastikul vältida üleliigset koormust mootorile. Teatud mudelitel on ka “sailing” režiim, mis võib osutuda kasulikuks allamäge sõites, sest see võimaldab kiirusehoidjal kasutada pidurisüsteemi. Taolised lahendused on ebaühtlasel maastikul efektiivsemad kui traditsioonilised püsikiirusehoidjad, kuid autojuhi ettenägelikkus, intuitsioon ja kogemused garanteerivad endiselt parima tulemuse.

Vähemalt teoreetiliselt…

Iga autojuht soovib, et tema sõiduk tarbiks võimalikult vähe kütust. Sõiduki kütusetarbimist mõjutab autojuhi sõidustiil ja erinevate lisaseadmete kasutamine. Ettevaatlik sõidustiil ei ole alati õige lahendus kütusekulu vähendamiseks. Kuidas mõjutab kütusekulu püsikiirusehoidja kasutamine? Kahjuks ei leidu sellele küsimusele ühest vastust.

Kuidas see praktikas välja näeb? Otsustasin püsikiirusehoidjat testida oma teekonnal Radomist Varssavisse. Konkreetse marsruudi pikkus on umbes 112 km ning see sisaldab lühikest linnasõitu. Katsed toimusid öösel, mõlemal korral oli sama nii õhutemperatuur kui vahemaa. Kasutasin 2005. aasta Saab 9-3 SS mudelit (150hj, 1,9 TiD mootor ja 6-käiguline käigukast).

Esimese sõidu ajal Varssavisse ja tagasi ei kasutanud ma püsikiirusehoidjat üldse, sõitsin 110-120 km/h, liiklus oli mõõdukas nii maanteel kui ka lühikese linnasõidu jooksul – ummikud puudusid. Pärast 224 kilomeetri läbimist oli arvuti poolt salvestatud keskmine kütusekulu 5,2 l/100km kohta. Teise sõidu ajal (samuti öösel, samasuguse temperatuuri ja ilmaga) kasutasin kiirteele jõudes püsikiirusehoidjat – 115 km/h. Pärast sama vahemaa läbimist luges arvuti keskmiseks tarbimiseks umbes 4,7 l/100km kohta. Erinevus 0,5 l/100km kohta ei ole märkimisväärne ja näitab ainult seda, et optimaalsete tingimuste korral (nii liikluse kui ka maastiku topograafia osas) aitab püsikiirusehoidja kaasa kütusekulu alandamisele, kuid seda üsna vähesel määral.

Kas kasutada või mitte kasutada?

Loomulikult kasutada, kuid mõistlikult! Vähese liiklusega maanteel võib püsikiirusehoidja olla tõeline õnnistus, mis muudab isegi lühikese teekonna autojuhi jaoks palju mugavamaks. Olukord on erinev mägipiirkondades, kus isegi kiirteed või maanteed väänlevad pidevalt üles ja alla. Sama kehtib tiheda liikluse korral, sest juht peab alati olema tähelepanelik – aeglustama, möödasõite sooritama, kiirendada jne. Taolistel juhtudel tuleks loobuda isegi aktiivse püsikiirusehoidja kasutamisest. Lisaks kütusetarbimise vähendamisele on see oluline ka reisijate ohutuse seisukohast.

Loe veel:

• Auto sissesõitmine. Kas see on vajalik ka tänapäeval?
• Säästlik sõidustiil – 10 valearusaama väikese kütusekulu kohta.
• Säästlik sõitmine – 10 madala kütusekuluga seotud müüti