Diislikütuse tulevik. Milline on diiselmootorite saatus?

Uued diiselmootoriga sõiduautod on viimastel aastatel kiiresti populaarsust kaotanud. Kliendid eelistavad elektri- ja hübriidsõidukeid. Miline on diiselmootorite tulevik?

Diisel: õitsengust languseni 40 aasta jooksul

Veel 1980ndatel aastatel kasutati Euroopas peamiselt diiselmootoriga tarbesõidukeid. Diiselmootorid hakkasid aeglaselt populaarsust koguma siis, kui nende tootmist alustasid Saksa firmad, näiteks Volkswageni ja Audi. 1990. aastal moodustasid diiselsõidukid 13,8% kõikidest Lääne-Euroopa riikides esmaregistreeritud sõidukitest. Järgnevatel aastatel tehti poliitilise olukorra tõttu ökoloogilisest vaatenurgast patuoinaks süsinikdioksiidi heitkogused. Diiselmootorid on bensiinimootoritest tõhusamad, seetõttu peaksid need teoreetiliselt vähendama süsinikdioksiidi hulka. Kõik see põhjustas diiselmootorite populaarsuse kasvu ja 2006. aastal oli nende osakaal “vanades” Euroopa Liidu riikides esimest korda üle 50%. Tipptase saavutati 2011. aastal, mil diiselmootoriga sõiduautod moodustasid 55,7% kõigist Euroopa Liidu viieteistkümnes jõukaimas riigis registreeritud uutest autodest. Järgnevatel aastatel toimus selles suundumuses pööre ja aastaks 2020 oli diiselsõidukite osakaal uute autode registreerimisel vaid 28%, samas kui 2021. aasta I kvartalis oli see 23,2%.

Diiselmootorite populaarsuse langus

Diiselmootorid sõiduautode segmendis on nähtus, mis väljaspool Euroopat esineb ainult Indias. Ülejäänud suurtel sõiduautode turgudel – USAs, Hiinas ja Jaapanis – on enamus autosid varustatud bensiini-, hübriid- või elektrimootoriga. Viimastel aastatel on diiselmootorite populaarsus vähenenud ka Lääne-Euroopas. Kui veel 2016. aastal oli nende osakaal uute autode turul 49,5%, siis 1. kvartali lõpuks langes see vaid 23,2% -ni.

Sellele aitasid kaasa mitmed tegurid:

• diiselmootoriga autode sõidukeeld Euroopa suuremates linnades, eriti Saksamaal
• tarbijate teadlikkuse tõus ja arvukad teaduslikud uuringud, mis näitavad diislikütuse negatiivset mõju tervisele (st astmajuhtude sagenemine)
• hübriidautode kasvav populaarsus, kus põlemisüksus tarbib üldjuhul bensiin, samuti muud alternatiivsed jõuallikad, sealhulgas elektrilised

Ökonoomne diisel

Peamine tegur on siiski majanduslik. Üha rangemate heitgaaside normide järgimine muutub autotööstuse jaoks üha kallimaks. Ülimalt hinnatundlikes linna- ja kompaktsõidukite segmentides, kus aastased läbisõidud on tavaliselt suhteliselt madalad, ei taha kliendid leppida kõrgemate hindadega. Selle põhjuseks on asjaolu, et madalam kütusekulu ei õigusta kõrgemat hinda, kui sõiduki aastane läbisõit on vaid 10 000km. See on nõiaring.

Paljud leiavad, et diiselmootoriga sõiduautode päevad on loetud, kuid hetkel tundus see siiski olevat kauge tulevik. Linna- ja kompaktsõidukite segmendis asendatakse diiselmootorid hübriidseadmete vastu (bensiini abil töötavad sisepõlemismootorid ja elektrimootorid), kuid ülejäänud segmentides pole sellest ühtegi märki. Suurema läbisõiduga keskklassi sõidukite, või isegi linnamaasturite seas, pole diiselmootoritele lähimas tulevikus alternatiivi, kui võtame arvesse dünaamikat ja kasutuskulusid.

Vähendamise põhimõte

Kaasaegsetes bensiinimootorites on tahmafiltrite kasutamine üha tavalisem. Otsesissepritse laialdane levik, pidevalt kahanevad võimsused (nn vähendamise põhimõte – mootori võimsuse langetamine rangete heitgaaside normide täitmiseks), turboülelaadurid ning üha rangemad heitmenormid – kõik need tegurid muudavad tahmafiltrite (GPF – vastab diiselmootorite DF-le) paigaldamise hädavajalikuks. Hetkel pole probleem suur, kuid juba mõne aasta pärast võivad järelturu probleemivabad mudelid hõlmata peamiselt hübriide ja vähekasutatud bensiinimootoritega autosid – eelistatavalt ilma turbota, otsesissepritseta ja ülalnimetatud GPF-ga.

Loe veel:

• Kuidas Saksamaalt autot importida – formaalsused
• Kas musta värvi autod toovad halba õnne?
• Teabe asümmeetria ja “sidruniturg” – mida see tähendab sõidukite ostjate ja müüjate jaoks?