Manuaalne või automaatne DSG käigukast, kumb valida?
Auto valimisel keskendub ostja põhiliselt mootorile, kuid käigukast omab sama tähtsust. Sellest sõltub, kuidas rakendatakse auto jõuallikat ja kui palju kütust on selle tööks vaja.
Üldiselt on kahte sorti käigukaste: manuaal ja automaat. Esimene on sõitjate seas kõige tuntum. Teisest on olemas mitu erinevat variatsiooni, sõltuvalt kastutatavast struktuurist. Valikuvariantide seas on planetaar, muutuvülekandega ehk variatorkäigukast ja topeltsiduriga käigukast, mille populaarsus on viimaste aastate jooksul tõusnud. Esimesi selliseid käigukaste tutvustati autoturul selle sajandi alguses Volkswageni tootja poolt. See käigukast on DSG (Direct Shift Gearbox). Hetkel on seda tüüpi käigukast paigaldatud igale automargile, mis kuuluvad antud tootja alla, kaasarvatud Škodadele.
autoDNA on juhtiv sõidukite ajaloo veebipõhise kontrollimise teenuste pakkuja. VIN-koodi põhjal saate autoDNA-ga enne ostu sooritamist kontrollida sõiduki ajalugu. Paljudel juhtudel võib VIN-koodi kontrollimine ära hoida soovimatute lisakulude tekkimise, mis on seotud tundmatu minevikuga sõiduki ostmisega.
Topeltsiduriga käigukast kombineerib mehaanilise ja automaatkäigukasti tööpõhimõtted. See käigukast töötab täisautomaatses reziimis, kuid on olemas ka võimalus vahetada käike manuaalselt. Seda struktuuri iseloomustab põhiliselt kaks sidurit või siduripaneelid, mis on olemas kuivversioonis (nõrgematel mootoritel) või märgversioonis, mis töötab õli sisse sukeldatuna (suurematel mootoritel). Üks sidur tegeleb paaritu arvuga käikudega ja tagasikäiguga ja teine tegeleb paarisarvuliste käikudega.
Olemas on veel kaks sidurivõlli ja kaks peavõlli. Nii on järgmine suurem käik alati valmis kiireks aktiveerumiseks. Näiteks, kui auto läheb kolmanda käigu peale, kuid neljas käik on juba valitud, aga pole veel aktiivne, siis paarisarvuline sidur sulgub, selleks et kasutada neljandat käiku. Sedapidi saavad vedava silla rattad alati pöördeid. Selle tõttu on autol hea kiirendus. Lisaks sellele töötab auto tavasõidul optimaalsete pöörete piires. Sellele lisandub veel üks eelis – kütusekulu, mis on enamikel juhtudel väiksem kui manuaalkäigukastidel.
Võtame näidiseks Škoda Octavia, mis on populaarse 1.4 150 KW bensiinimootoriga. Tänu kuuekäigulise manuaalkäigukasti ülekandemehhanismile on auto keskmine kütusekulu 5.3 liitrit bensiini 100 km kohta. Seitsmekäigulise DSG käigukastiga on auto keskmine kütusekulu 5 liitrit. Veelgi enam, sellise käigukastiga mootor kasutab linnaoludes palju vähem kütust. Octavia 1.4 150KM puhul 6.1 liitrit 100 km kohta automaatidel võrreldes 6.7 liitriga manuaalkastidel.
Sarnased erinevused esinevad diiselautodel. Näiteks Škoda Karoq 1.6 TDI 115KW millel on 6-käiguline manuaalkäigukast, mis põletab keskmiselt 4.6 liitrit diislit 100 km kohta (5 liitrit linnaoludes). Seitsmekäigulise DSG käigukasti puhul on keskmine kütusekulu 0.2 liitri võrra väiksem (linnas 0.4).
Vaieldamatu DSG käigukastide eelis on sõitja mugavus, kuna pole vajadust vahetada käike manuaalselt. Veel üks selliste käigukastide eelis on erinevad tööreziimid nagu sport režiim, mis muudab mootorist maksimum pöörete kättesaamise kiiremaks.
Tundub, et auto, millel on DSG käigukast, on kõige kasulikum sõitjale, kes liikleb palju linnaliikluses. Selline käigukast aitab vähendada kütusekulu ja on mugav, kui sõita tihedas liikluses.
