Autoomanikud soovivad, et nende sõidukid tarbiksid võimalikult vähe kütust. Seda on võimalik saavutada stabiilse sõidutehnika abil, kuid leidub ka teisi lahendusi ja tehnoloogilisi abivahendeid.

Samuti on kütusekulu vähendamine üks autotootjate prioriteetidest. Lõppude lõpuks peavad nad arvestama turul valitseva nõudlusega ning hetkel eelistatakse säästlikke autosid. Tootjad kasutavad kütusekulu vähendamiseks üha rohkem erinevaid tehnoloogilisi lahendusi, mis võimaldavad neil teenindada laiemat sihtrühma. Näiteks on Škoda juba paar aastat kasutanud uue põlvkonna TSI bensiinimootorit, mille disain võimaldab igast tilgast välja pigistada võimalikult palju energiat. TSI mootorid järgivad vähendamise põhimõtet. See tähendab, et mootori mahtu kahandatakse ning võimsust suurendatakse (võrreldes tavapärase töömahuga), mis aitab tarvitada vähem kütust. Teine oluline probleem on mootori massi piiramine. Teisisõnu – mootorid, mis on ehitatud vähendamise põhimõttel, peavad olema mitte ainult ökoloogilised, vaid ka tõhusad ja ökonoomsed.

Üks näide sellisest lahendusest on Škoda kolme silindriga 1,0 TSI bensiinimootor, mille võimsus sõltuvalt konfiguratsioonist jääb vahemikku 95-115 hj. Selleks, et väikese mahu juures säilitada hea jõudlus, kasutatakse tõhusat turbolaadurit, mis pumpab silindritesse rohkem õhku. Samuti on vaja tagada täpne kütuse sissepritse. Selle tarbeks on paigaldatud otsesissepritsesüsteem, mis juhib rangelt kindlaksmääratud bensiini annused otse silindritesse.

 

 

1,0 TSI mootor on paigaldatud järgmistesse mudelitesse: Fabia, Rapid, Octavia ja Karoq. Näiteks, meie katse käigus põletas taolise mootoriga (1,0 TSI; 115hj) ja DSG käigukastiga Škoda Octavia linnatingimustes keskmiselt 7,3 liitrit bensiini 100 km kohta, samal ajal, kui maanteel oli keskmine kütusekulu veel kaks liitrit madalam.

Lisaks kasutab Škoda ka teisi kõrgtehnoloogiaid, mis võimaldavad kütusekulu vähendada. Nende hulka kuulub ACT (Active Cylinder Technology) – silindri deaktiveerimise funktsioon, mis on leidnud kasutust 1,5l TSI bensiinimootorites, paigaldatud Karoq ja Octavia mudelitele. Sõltuvalt mootori koormusest põhjustab ACT neljast silindrist kahe täpset sulgumist, aidates kaasa kütusekulu piiramisele. Kaks silindrit sulguvad juhul, kui mootoril puudub vajadus täiel võimsusel töötamiseks – parkimisplatsil manööverdamisel, aeglase sõidu ajal, ning samuti maanteel fikseeritud ja mõõduka kiirusega liikudes.

Kütusekulu täiendav vähendamine on võimalik tänu start/stopp süsteemile, mis lülitab mootori välja lühikeste peatuste ajal, näiteks valgusfoori ees seistes. Pärast sõiduki peatumist lülitab süsteem mootori välja. See lülitatakse sisse tagasi kohe, kui juht astub sidurile või vabastab automaatkäigukastiga sõiduki piduripedaali. Juhul, kui ilm on väga külm või kuum, võib start/stopp süsteem iseseisvalt otsustada, kas mootor tuleb välja lülitada. Sellega üritatakse vältida katkestusi siseruumi soojendamisel talvel või jahutamisel suvel.

Samuti aitab kütusekulu vähendada DSG käigukast, mille näol on tegemist topeltsiduriga automaatse käigukastiga. Need ühendavad endas mehaanilist ja automaatset käigukasti. See käigukast võib töötada täisautomaatses režiimis, kuid samuti võimaldab vastav funktsioon käike vahetada käsitsi. Taolise käigukasti peamiseks struktuurseks omapäraks on kaks sidurit ehk siduriketast. Selle variatsioonideks on nn kuiv sidur (nõrgemad mootorid) või märg sidur, mis töötab õliga (võimsamad mootorid). Üks sidur juhib paarituid käike ja tagurpidikäiku, teine paarisarvulisi käike.

Samuti on olemas kaks sidurivõlli ja kaks peavõlli. See võimaldab järgmist kõrgemat käiku alati koheselt aktiveerida. Tänu sellele kandub pöördemoment stabiilselt üle veoteljel asuvatele ratastel. Lisaks väga heale kiirendusele on DSG eeliseks asjaolu, et see töötab optimaalse pöördemomendi piires, mille tulemuseks on madalam kütusekulu.

Näiteks, kuue-käiguline Škoda Octavia, mis on varustatud 150hj ja 1,4l bensiinimootoriga, põletab keskmiselt 5,3 liitrit bensiini 100 km kohta. Seevastu seitsme-astmelise DSG käigukastiga on keskmine tarbimine 5 liitrit. Veelgi olulisem on fakt, et taolise ülekandega mootor kasutab vähem kütust ka linnatingimustes. Octavia (1,4l; 150hj) puhul on see 6,1 liitrit 100 km kohta, mis manuaalkäigukasti korral oleks 6,7 liitrit.

Kütusekulu langetamisele saab kaasa aidata ka autojuht ise. “Talvehooajal ei tohiks pärast mootori käivitamist oodata, kuni see üles soojeneb. Sõidu ajal soojeneb mootor üles kiiremini kui seistes,” kinnitab Škoda autokooli instruktor Radosław Jaskulski.

Samuti tasuks ettevaatlik olla elektrit tarbivate lisaseadmete kasutamisel. Telefonilaadija, raadio või kliimaseadme sisse lülitamine võib kütusekulu tõsta rohkem kui kümne protsendi võrra. Täiendavad seadmed tähendavad ka suuremat koormust akule. Auto käivitamisel peaksime välja lülitama kõik ebavajalikud lisaseadmed, sest see lihtsustab mootori tööd.

Sõidu ajal ei tohiks ilma põhjuseta äkiliselt kiirendada ning enne ristmikul jõudmist peaksime gaasipedaali vabastama sujuvalt ja aegsasti. Lisaks tuleb regulaarselt kontrollida rehvirõhku. Alatäidetud rehvid kogevad veeremisel suuremat takistust, mis põhjustab suuremat kütusekulu. “Peale selle kuluvad alatäidetud rehvid kiiremini ning hädaolukorras on pidurdusteekond pikem,” lisab Radosław Jaskulski.

 

 

LOE VEEL:

• Kolme silindriga mootorid. Arvamused ja kasutamine
• Diislikütus ei kannata külma. Mida meeles pidada?
• Säästlik sõidustiil – 10 valearusaama väikese kütusekulu kohta.
• Säästlik sõitmine – 10 madala kütusekuluga seotud müüti