
Säästlik sõitmine – 10 madala kütusekuluga seotud müüti
Säästlik sõitmine on prioriteediks paljude autojuhtide jaoks. Kahjuks on aga asja enda kohta – selle kohta, kuidas siis saavutada madalat kütusekulu – kogunenud mitmeid müüte, mille tulemusena ja mida uskudes tundub paljudele autojuhtidele, et nad peavad kinni ökoloogilise sõitmise põhimõtetest, kuid tegelikult oma käitumisega hoopis suurendavad kütusekulu.
Säästliku sõitmisega seotud müüdid
1.müüt: premium klassi kütuse kasutamine tagab väiksema kütusekulu
Naftafirmad võistlevad omavahel, andes oma premium klassi kütustele mitmesuguseid peeneid nimetusi. Kahjuks aga ei anna keegi garantiid, et 98. kütust või kallimat diiselkütust tankides suureneks meie auto võimsus või väheneks kütusekulu. Ainuke asi, mis kallima kütuse tankimise tulemusena tekib, on õhem rahakott. Ühe liitri 98. miles Plus kütuse eest tuleb meil tavaliselt maksta ligikaudu 5 senti rohkem kui tavalise, 95. miles kütuse eest. See vahe on enamvähem ühesuurune kõigis Läti tanklates ja 60 liitri tankimisel makstakse ligikaudu 3 eurot rohkem.
autoDNA on juhtiv sõidukite ajaloo veebipõhise kontrollimise teenuste pakkuja. VIN-koodi põhjal saate autoDNA-ga enne ostu sooritamist kontrollida sõiduki ajalugu. Paljudel juhtudel võib VIN-koodi kontrollimine ära hoida soovimatute lisakulude tekkimise, mis on seotud tundmatu minevikuga sõiduki ostmisega.
Seoses premium klassi kütuse kasutamisega peaks rohkem usaldama transpordivahendi tootja poolt antud soovitusi. Juhul kui auto tootja soovitab kasutada kõrgema kvaliteediga kütust, tähendab see seda, et neid soovitusi peaks arvesse võtma. Kui aga auto kasutusjuhendis selliseid soovitusi ei leidu, võime julgelt kasutada ka tavalist kütust.
2. müüt: automaatkäigukastiga autoga ei ole võimalik säästlikult sõita
Autoehitusvaldkonna arenedes muutub väide, et “automaatkäigukast” kulutab rohkem kütust, järjest vähem tõeseks. Rohkem kütust kulutasid vana tüüpi automaatkäigukastiga autod. Kaasaegsete “automaatide” puhul kaotab see küsimus järk-järgult aktuaalsust.
3. müüt: väiksem mootor on ökonoomsem
Seda väidet põhjendatakse autovaldkonnas kaasajal levinud filosoofiaga – downsizing, mis seisneb mootori võimsuse vähendamises madalama kütusekulu saavutamiseks, samas paigaldades autole aga võimsuse vähenemist kompenseerivad seadmed, näiteks kaasaegsed sissepritsesüsteemid või turbokompressorid. Kokkuvõttes peaksid kooskõlas antud filosoofiaga loodud mootorid kulutama vähem kütust. Tuleb aga meeles pidada, et mitte kõik downsizing eksperimendid ei ole osutunud õnnestunuiks. Mõned mootorid ei tööta just eriti hästi ja vaatamata vähenenud kütusekulule tuli juba pärast mõnekümne tuhande kilomeetri läbimist kulutada palju suurem summa autoteeninduses, sest mootoriremondid on suhteliselt kallid.
4. müüt: tühikäigul sõidame säästlikumalt
Tühikäigul sõitmine (veeremine) ei ole kahjuks siiski eriti ökonoomne. Ka siis kui mootor katkematult tühikäigul töötab, kulutab see kogu aeg kütust. Kütuse pealeanne mootorile katkestatakse vaid siis kui on mõni käikudest sisse lülitatud ja siis kui ei kiirendata, seetõttu oleks kütuse säästmise seisukohalt õigem pidurdada käikudega, mitte tühikäigul valgusfoorini veeremine.
5. müüt: aeglaselt kiirendades säästame kütust
Sõidukit juhtides tuleks vajalik kiirus saavutada võimalikult kiiresti. Samas tuleks vältida nii gaasipedaali põhja vajutamist kui ka aeglast kiirendamist. Optimaalseks lahenduseks on kiirendamine umbes 50% ulatuses allavajutatud gaasipedaaliga.
6. müüt: väikesel kiirusel sõites kulub vähem kütust
See ei ole tõsi. Säästliku sõitmise sisu seisneb selles, et auto mootoril hoitakse optimaalset pöörete arvu ja see ei tähenda sugugi mitte seda, et pöörete arvu tuleks hoida võimalikult madalal. Enamusel bensiinimootoritel on optimaalseks pöörete arvu diapasooniks ligikaudu 2-3 tuhat pööret minutis, diiselmootoritel on see diapasoon tavaliselt aga madalam, ligikaudu 1,5 – 2 tuhat pööret minutis.
7. müüt: mida aeglasemalt, seda säästlikumalt
Õnneks ei vasta ka see väide tõele. Rääkides kütusekulust seoses kiirusega, on oluliseks mootori tüüp. Võib väita, et tüüpilise pereautoga sõites võib ökonoomseima kütusekulu saavutada sõites kõrgeima käiguga ja kiirusega 80–90 km/h.
8. müüt: mida vanem on auto, seda rohkem see kütust kulutab
Vanemad autod kulutavad võrreldes hiljuti toodetutega rohkem kütust. Kuid vana tüüpi mootori kütusekulu peaks jääma ühtlasele tasemele kogu auto kasutusea jooksul. Suurema kütusekulu ilmnedes peaks külastama autoteenindust, sest ilmselt on sõidukile tekkinud kütusekulu suurendavad defektid.
9. müüt: enne sõitma asumist tuleks mootorit soojendada
Nagu ka eelnevalt juba mainisime, kulutab auto ka tühikäigul töötades kütust, seega ei ole tühikäigul seismine kindlasti mitte säästlik. Tänapäeval toodetud mootorid soojenevad sõitmise ajal paremini. Tingimus on üks: sõitu alustades tuleks vältida äkilisi kiirendamisi ja mootori töötamist suurtel pööretel. Jõulisema gaasivajutamisega tuleks oodata kuni õli on soojenenud soovitatava temperatuurini.
10. müüt: start-stop süsteem tekitab täiendavat kütusekulu
Tegelikult võimaldab start-stop süsteem kütust kokku hoida, lülitades mootori puhkerežiimile ajal, mil mootori töötamine ei ole vajalik. Kahjuks koormab start-stop süsteem starterit ja akumulaatorit ning võib põhjustada ka turbokompressori enneaegset kulumist, seetõttu peaks selle süsteemi kasutamisega olema ettevaatlik.
