Peegliteta auto kasutamine avalikel teedel on seadusega keelatud. Isegi, kui see oleks lubatud, ei sobiks taoline sõiduk liiklusesse. Peeglid on lihtsalt iga auto hädavajalikud osad.

Külgpeeglid on justkui lisa silmapaar, samas, kui tahavaatepeegelit võiks võrrelda silmaga autojuhi kuklas. Tänu peeglitele saab juht igal ajahetkel jälgida, mis toimub auto taga ja külgedel. See muudab liiklemise ohutumaks ning mitmed manöövrid palju lihtsamaks, näiteks: pöörete sooritamise, tagurdamise, möödasõidu ja sõiduraja vahetamise.

Mida ja kuidas me peeglist näeme, sõltub sellest, kas need on õigesti seadistatud. Kõigepealt tuleb kinni pidada õigest tegevuste järjekorrast – esmalt tuuakse juhiiste õigesse asendisse ja alles seejärel reguleeritakse peegleid. Peeglite asendit on vaja kontrollida iga kord, kui juhiistme seadistust muudetakse. Tänapäeval on enamik autosid varustatud elektriliste regulaatoritega, seega võtab konkreetne toiming aega vaid paar sekundit.

Sisemise peegli puhul peaksime veenduma, et sellest on näha kogu tagumine aken. Välimisest peeglist peab olema nähtav auto külg – samas tohib sõiduki külgvaade olla maksimaalselt 1cm kogu peegli pindalast. Tänu selle oskab juht hinnata oma sõiduki kaugust teistest liiklejatest või muud tüüpi takistustest.

Škoda autokooli juhendaja rõhutab, et külgpeeglite puhul tuleb erilist tähelepanu pöörata nii nimetatud pimealade minimeerimisele. Pimeala on auto ümbrus, mis on väljaspool juhi nägemisulatust. Asfäärilised peeglid on tänapäeval peaaegu standardsed. Need on ehitatud sellisel viisil, et osa peegelpinnast on natuke kumer – seega on juhi vaateväli laiem ning pimeala ulatust väiksem. Külgpeeglid muudavad liiklemise palju lihtsamaks, kuid samas võivad nad moonutada peegelduvate objektide suurust, mis mõjutab vahemaa hindamist manöövrite sooritamisel.

Eelpool välja toodud probleemide tõttu on kõige kaasaegsem ja turvalisem lahendus elektrooniline pimeala hoiatussüsteem. Seda tüüpi seadmed olid varem saadaval vaid tippklassi sõidukites. Tänapäeval kasutatakse neid ka populaarsetes rahvaautodes, näiteks Škoda erinevates mudelites, sealhulgas Fabias. Süsteemi inglisekeelne nimetus on Blind Spot Detect (BSD), mis otsetõlkes tähendab pimealade detektorit.

BSD süsteemiga sõidukis abistavad juhti andurid, mis asuvad tagumise kaitseraua alumises osas. Andurite tööulatus on 20 meetrit ja need jälgivad auto ümbrust. Olukorras, kus BSD avastab pimealas takistuse, süttib külgpeelil asuv LED-tuli, mis hakkab pulseerima, kui sõiduk objektile liiga lähedale sattub. Sama asi juhtub siis, kui sisse lülitatakse suunatuli, mis viitab, et autojuht kavatseb liikuda avastatud takistuse suunas. BSD funktsioon on aktiivne alates kiirusest 10 km/h ning jätkab töötamist isegi sõiduki maksimaalse kiiruse saavutamisel.

Pöördume hetkeks tagasi elektriliste peeglite reguleerimise juurde. Taolised peeglid on enamikul juhtudel varustatud ka elektrilise soojendusega. Škoda puhul on seda tüüpi seadmed standardiks kõikides mudelites, välja arvatud Citigos. Elektriline soojendus võimaldab peeglid kiiresti jääst puhastada. Lisaks aitab soojenduse sisse lülitamine vältida peeglite uduseks muutumist.

Üks mugav funktsioon on kokkuklapitavad elektrilised peeglid. See tähendab, et juht saab peeglid kiiresti sõiduki küljele lähemale tuua, mis on ülimalt kasulik kitsastes oludes, nii sõites kui parkides.

Sisemised peeglid on samuti läbi teinud suuri muutusi. Hetkel on võimalik leida näiteks fotokromaatilisi peegleid. Need tumenevad automaatselt, kui taga sõitva auto tuled on liiga eredad.

 

 

Loe veel:

• Turvaline Auto – sõiduki kõige olulisem turvavarustus
• Kohustuslikud ohutussüsteemid autos
• Auto pardakaamerad. Kas tasub osta ja kuidas valida?