Kohustuslikud ohutussüsteemid autos

Mitte kõik ei tea, et Euroopa Liit koostas juba mõnda aega tagasi nimekirja, mis sisaldab kõiki sõiduki kohustuslikke ohutussüsteeme. Juhul, kui autotootja ignoreerib selles esitatud nõudeid, ei saa sõiduk ametlikku heakskiitu ning seda ei lubata ELis müüa. Veelgi enam, see nimekiri pikeneb pidevalt. Viimased ohutussüsteemid lisati nimekirjale 2018. aasta aprilli alguses.

Sõiduki kohustuslikud ohutussüsteemid enne 2018. aasta aprilli

Veojõukontroll, ABS-süsteem, rehvirõhu andurid – need on kohustuslikud ohutussüsteemid, mida Euroopa Liit nõudis autotootjatelt kuni 2018. aasta märtsi lõpuni. Mille jaoks need süsteemid loodud on? Veojõukontrolli põhiline ülesanne on takistada rataste libisemist kiirendamisel. ABS (Antiblockiersystem saksa keeles, Anti-Lock Braking System inglise keeles) takistab rataste lukustumist pidurdamisel. Seda, kuidas rõhuandur töötab, ei ole arvatavasti vaja selgitada.

 

 

Sõiduki kohustuslikud ohutussüsteemid alates 2018. aasta aprillist

Juba 2014. aastal tegid Euroopa Liidu ametnikud otsuse, et alates 2018. aasta aprillist peavad ELis müüdavad autod olema varustatud kohustusliku eCall-süsteemiga. Kuidas see töötab?

Õnnetuse korral saadab eCall päästeteenistusele juhtumi põhiteabe automaatselt – sündmuse täpne asukoht, sõiduki mudel, mark ja VIN-kood, autos kasutatava kütuse tüüp ning andmed reisijate arvu kohta sündmuse aset leidmise ajal.

Samuti võimaldab eCall-süsteem juhil ja reisijatel iseseisvalt päästeteenistusega ühendust võtta. Seda tüüpi ühendus on loomulikult tasuta. See toimib nupu abil, mis võimaldab helistada hädaabinumbrile. Alates 2018. aasta aprillist peab taoline nupp olema paigaldatud kõikidesse uutesse autodesse, mida ELis müüakse.

Euroopa Liidu ekspertide sõnul võimaldab eCall-süsteem päästeteenistusel õnnetusjuhtumitele reageerida poole kiiremini – seda võrreldes sõidukitega, mis ei oma vastavat moodulit. Eksperdid leiavad, et automaatsed hädaabikõnede võivad Euroopa Liidus aidata päästa umbes 2,5 tuhat inimelu aastas.

ECall- süsteemiga seotud vastuolud

Võib tunduda, et kohustuslikud ohutussüsteemid ei tohiks tekitada poleemikat. Teoreetiliselt peaksid kõik autojuhid heaks kiitma Euroopa Liidu ametnike tegevused, mille eesmärgiks on turvameetmete laiendamine. Siiski on selgunud, et see tekitab mitmeid vaidlusi.

Esimene eCall-süsteemiga seotud probleem on, et see võimaldab kindlaks määrata sõiduki täpse asukoha. Ning kuna seda ei ole võimalik välja lülitada, kaotab auto omanik oma õiguse privaatsusele. Samuti on muret tekitanud asjaolu, et hädaabikõnede süsteemis sisalduvaid andmeid auto asukoha kohta võivad hakata ära kasutama vargad.

Veel üks vastuväide, mis puudutab nii hädaabikõnede süsteemi (eCall) kui ka teisi kohustuslikke ohutussüsteeme, on raha. Lõppude lõpuks on klient see, kes maksab iga täiendava seadme eest lisatasu. Autotööstuse ettevõtted võivad meie sõidukisse paigaldada mistahes “vidina”, kui meil on selleks piisavalt raha. Vastastikune kokkulepe on üks asi, kuid eeskirjadega kehtestatud kohustus on hoopis midagi muud. Hinnanguliselt suurendab autodesse paigaldatav eCall-süsteem tootmiskulusid 100 euro võrra. See ei pruugi olla hiiglaslik summa, kuid pidage meeles, et Euroopa Liit täiendab kohustuslike ohutussüsteemide nimekirja pidevalt.

Veel üks kohustuslik ohutussüsteem autos?

Euroopa Liidu ametnikud soovivad, et autotootjad hakkaksid lähitulevikus sõidukitele paigaldama kokkupõrke vältimise süsteeme. Esimene neist on sõiduraja assistent, mis hoiatab juhti, kui ta läheneb sõiduraja lõpule suunatuld kasutamata. Teine on kiirusepiirik, mis jälgib liiklusmärke ja muudab piirkiiruse ületamise võimatuks.

Ei ole raske arvata, et viimane neist põhjustab poleemikat. Loomulikult sõltub palju sellest, kas juhil võimaldatakse vastav süsteem välja lülitada. Siiani ei ole selle teema kohta ühtegi otsust langetatud. See viitab sellele, et eelnimetatud süsteemide kohustuslikuks muutumine võtab aega veel vähemalt 5 aastat. 2018. aasta aprillist kasutusele võetud lahenduste puhul andis EL tootjatele ettevalmistamiseks aega 4 aastat.

Kuigi kindlat otsust kohustuslike ohutussüsteemid kasutusele võtmise kohta pole veel langetatud, soovitatakse autotootjatel ülalnimetatud seadmeid juba praegu paigaldama hakata. Selle põhjuseks on asjaolu, et nende olemasolu sõidukis võetakse arvesse kokkupõrkekatsete kriteeriumites. Nagu me kõik teame, soovib iga autotootja taolised katsed läbida võimalikult edukalt.