Hapnikuandur: põhifunktsioon, rikete sümptomid ja asenduskulud

Selles artiklis vaatleme lähemalt ühte mootorisüsteemiga seotud sensorit, mida nimetatakse hapnikuanduriks. Anname põhjalikumat informatsiooni selle põhifunktsiooni, tööpõhimõtte, võimalike rikete ja keskmise asenduskulu kohta.

Põhifunktsioon ja tööpõhimõte

Sõiduki sisepõlemismootor toodab töötamisel alati heitgaase, mis tekivad silindrites asuva õhu ja kütusesegu põlemise tagajärjel. Need gaasid sisaldavad mitmeid erinevaid elemente, näiteks süsinikku ja hapnikku. Väljalasketorustikus peitub komponent, mida nimetatakse hapnikuanduriks ning mis jälgib mootorist eralduvate heitgaaside hapnikutaset. Selle abil mõõdetakse hapniku, mis ei ole kütusesegu süttimisel ära põlenud.

Siis, kui andur on hapnikutaseme kindlaks määranud, saab see vastava informatsiooni mootori juhtmoodulile edasi saata. Juhtmooduliks on loomulikult keskarvuti, mis haldab kõiki sõidukis olevaid süsteeme ja suhtleb nendega läbi erinevate sensorite. Siis, kui pardaarvuti on saanud vajaliku informatsiooni heitgaaside hapnikusisalduse kohta, oskab see kindlaks teha, kas mootor põletab liiga palju või liiga vähe kütust.

Näiteks, kui põlemiskambri silindrites on rohkem õhku kui kütust, nimetatakse seda protsessi lahjasegupõletuseks. Taolise põlemisprotsessi korral sisaldavad eralduvad heitgaasid keskmisest rohkem hapnikku. Siis, kui hapnikuandur on kõrvalekalde tuvastanud ja vastavad andmed mootori juhtimismoodulile edastanud, viib arvuti läbi vajalikud korrektsioonid kütusepihustite ajastamise ja mootori töötamise osas. Sel moel saavutatakse põlemisprotsessi jaoks parim võimalik õhu ja kütusesegu tasakaal.

5 peamist rikete sümptomit

Hapnikuandur on mootori ülimalt oluline osa. Juhul, kui ükskõik milline tegur põhjustab hapnikuanduri rikke, võib see häirida kogu sisepõlemisprotsessi. Selle tagajärjel võib sõiduki kasutamisel tekkida mitmesuguseid mootoriga seotud probleeme. Õnneks on vastavaid sümptomeid piisavalt lihtne ära tunda. Tänu sellele saate juba varakult teada, et mootori või selle komponentidega on midagi korrast ära.

Allpool on välja toodud vigase või kulunud hapnikuanduri 5 peamist sümptomit. Kuigi hapnikuanduriga seotud rikked ei ole haruldased, tekivad need sagedamini vanemate sõidukite puhul.

1) Mootori märgutuli – Nagu eelnevalt mainitud, on hapnikuanduril suur mõju õhu ja kütuse põlemisprotsessi üle. Juhul, kui andur tuvastab, et heitgaasides on liiga vähe hapnikku, püüab mootori juhtimismoodul seda parandada. Vigase hapnikuandur korral ei ole juhtimismoodul probleemist teadlik, seega ei suuda süsteem probleemi lahendada ning selle tulemusena väheneb mootori jõudlus. Alles siis tuvastab moodul, et tekkinud on mingit liiki mootoriga seotud rike. See omakorda põhjustab mootori märgutule süttimise armatuurlaual.

2) Vale kütusekulu – Põlemiskambri silindrites asuv õhu ja kütuse segu võib mõnikord sisaldada liiga palju kütust. Vigane hapnikuandur ei suuda seda tuvastada. Sellisel juhul tekib olukord, kus mootoris põletatakse rohkem kütust kui vaja. Tulemuseks on liiga suur kütusekulu, mis loomulikult mõjub ka autojuhi rahakotile.

3)Probleemid tühikäigul – Probleemid tühikäigul võivad tähendada seda, mootor ei tööta korralikult, kui auto on pargitud või seisatud. Tavaline mootori pöörlemiskiirus on umbes 1000 pööret minutis. Juhul, kui mootori pöörlemiskiirus (RPM) jõuab 2000 või 3000 pöördeni, on sõidukil raskusi tühikäigul töötamisega. Konkreetne sümptom kaasneb mitmete erinevate probleemidega, sealhulgas vigase hapnikuanduriga. Seetõttu on gaasijaotuse seadistamine juhtmooduli jaoks keerukam ning halvasti reguleeritud põlemisintervallid põhjustavad mootoritõrkeid.

4) Mootori nõrk jõudlus – Iga probleemi korral, mis häirib mootori tavapärast põlemisprotsessi, kogeb autojuht mootori jõudluse langust. See juhtub ka siis, kui hapnikuandur ei tööta korrektselt. Sõiduki kasutamisel on see kindlasti märgatav, sest gaasipedaalile astudes on kiirendus piiratud või hoopis olematu.

5)Liigne heitgaaside kogus – Kuna hapnikuandur paikneb väljalaskesüsteemi torustikus, on seda võimalik kasutada heitgaaside kontrollimiseks. Teatud riikides on heitkoguste kontrollimine kohustuslik ning vastavaid teste viiakse läbi regulaarselt, näiteks iga 6 kuu tagant. Vigase hapnikuanduri korral ei ole testi läbimine sugugi garanteeritud. See ei tähenda, et läbi kukkumine on tingimata seotud hapnikuanduriga, kuid kindlasti kontrollitakse kõiki olulisi komponente.

Asenduskulud

Ärge viivitage hapnikuanduri asendamisega. Niipea, kui olete kindlaks teinud, et ohumärkide eest on vastutav sõiduki hapnikuandur, tuleb sensor kohe välja vahetada. Vastasel juhul võite mootori ohtu seada ning tekitada tõsiseid kahjustusi. Kaasnevad remondikulud võivad ulatuda tuhandetesse. Hapnikuanduri asendamine on lihtne ja taskukohane, seega ei leidu probleemi eiramiseks ühtegi vabandust.

Hapnikuanduri keskmine asenduskulu sõltub konkreetse auto margist ja mudelist, kuid jääb tavaliselt 200 ja 350 euro vahemikku. Varuosade hind on umbes 50 kuni 200 eurot ning ülejäänu moodustavad tööjõukulud. Tavalise keskklassi auto puhul peaks hind jääma prognoositud vahemiku alumisse osasse (200 euro juurde). See ei ole suur investeering, võttes arvesse, et eesmärgiks on mootori kaitsmine ja selle funktsionaalsuse säilitamine.