Pukseerimise põhitõed.

Sisukord

Pukseerimine ei ole nii keeruline, kui see võib tunduda pukseeritava autojuhi vaatenurgast. Ülesande raskus ei olegi see, mis stressi tekitab. Olukorra muudab keeruliseks fakt, et pukseerimine on vajalik vaid siis, kui sõidukit ei ole võimalik käivitada ning seega on vähemalt ühele juhil muretsemiseks hea põhjus. Isegi kui arvate, et Te ei sattu kunagi sellisesse situatsiooni, on mõistlik ette valmistuda, sest pingelises olukorras võivad ka elementaarsed põhireeglid ununeda.

Abi ja kontrollid ehk kuidas pukseerimist vältida

Iga juht sattub varem või hiljem olukorda, kus auto peatub keset teed ja keeldub liikumast. Kõige parem on mitte jääda lootma heale õnnele. Selle asemel veenduge, et annate sõiduki töökindluse tagamiseks endast parima. Peamine viis selle kindlustamiseks on sõiduki regulaarne kontroll. Ärge oodake kuni viimase minutini, vaid tegutsege kohe, kui panete tähele midagi kahtlast. Tihti on võimalik tõsiseid rikkeid ette näha. Tavaliselt märkate väikseid muutusi, mis viitavad probleemidele ning auto keeldub koostöö tegemisest vaid siis, kui Te pole neile reageerinud.

Kasulik teada

autoDNA on juhtiv sõidukite ajaloo veebipõhise kontrollimise teenuste pakkuja. VIN-koodi põhjal saate autoDNA-ga enne ostu sooritamist kontrollida sõiduki ajalugu. Paljudel juhtudel võib VIN-koodi kontrollimine ära hoida soovimatute lisakulude tekkimise, mis on seotud tundmatu minevikuga sõiduki ostmisega.

Kui Te ei soovi tülitada teisi autojuhte, siis peaksite investeerima autoabi teenusesse. Autoabi on kasulik teenus mitmesugustes olukordades, millest Te omal jõul välja ei tuleks. Valikuid on mitmeid, kõik sõltub sellest, kui palju raha soovite kulutada. Pakutavad teenused võivad sisaldada isegi ratta vahetamist või auto käivitamist talvel. Neist enim kasutatav on siiski pukseerimine. Vigasele autole saadetakse järgi spetsiaalne sõiduk ning tavaliselt kutsutakse juht istuma puksiirauto reisijaistmele. Kindlustajad seavad autoabile üldjuhul teatavad piirangud, sageli teekonna pikkuse suhtes – näiteks võib Teie maksimaalne pukseerimisteekond olla 200 km. Jällegi sõltub palju sellest, kui palju olete valmis kulutama. Leidub pakkumisi, mis katavad ainult 200 kilomeetrit, kuid on olemas ka poliise, mille maksimum on 1200 km, olenemata sellest, kas see nõuab piiri ületamist või mitte. Iga kindlustusfirma pakub erinevaid tingimusi ja pakette, seega teadliku valiku tegemiseks tutvuge mitmete variantidega.

Pukseerimise põhitõed: pukseeritava sõiduki ettevalmistamine

Kui Te ei ole suutnud teelejäämist takistada ning ei saa kasutada autoabi teenuseid, siis peate helistama oma sõpradele ja perekonnale, et leida keegi, kes on valmist aitama. Kõige parem on korraldada sõiduki pukseerimine otse mehaaniku juurde. Enne alustamist veenduge, et auto on pukseerimiseks ettevalmistatud. Kõigepealt kontrollige, kas autot on üldse võimalik pukseerida – see tähendab, et pidur, rool ja tuled töötavad korralikult. Kui need töötavad, siis asetage hoiatuskolmnurk tagumise tuuleklaasi vasakule küljele (auto sees) ja lülitage sisse külgtuled. Samuti peate kokku leppima selles, kuidas Te appi tulnud autojuhiga pukseerimise ajal suhelda saate. Võite signaliseerimiseks kasutada tulesid või žeste.

Kui auto on ettevalmistatud, peate kinnitama pukseerimisköie mõlema sõiduki külge. Köis on 4 kuni 6 meetrit pikk ning selle küljes peaks olema punane või kollane lipp. Kinnitage pukseerimisköis alati sõiduki raamile. Ärge kinnitage köit kaitserauale ega vedrustuselementidele. Ühendus peab olema väga turvaline ning kui kinnitate köie kaitserauale, siis ei pruugi see osutuda piisavalt vastupidavaks. Viimane asi, mida soovite, on lisakulud ja probleemid. Samuti peate teise juhiga kokku leppima, millist marsruuti kasutada. Proovige valida kõige vaiksemad tänavad, et vältida probleeme teiste sõidukitega. Ärge kunagi kasutage kiirteid. Kiirteedel on lubatud pukseerida vaid spetsiaalsetel sõidukitel ja isegi siis ainult esimese väljapääsuni.

Pukseerimise põhitõed: pukseeriva auto ettevalmistamine

Kui kaks sõidukit on korralikult ühendatud, siis on aeg pukseerival autol tuled sisse lülitada. Juht peab sisse lülitama lähituled (päevasõidutuledest ei piisa!) ning tegema kõik endast oleneva, et sujuvalt paigalt liikuda. Kiirendada tohib vaid siis, kui köis on pingul. Iga manööver tuleb ette planeerida varakult, et pukseeritaval juhil jääks piisavalt aega reageerimiseks (nt piduri või suunatulede kasutamiseks). Mõlemad autojuhid peavad jälgima, et pukseerimisköis on kogu aeg pingul. Pukseeriva sõiduki juht peab meeles pidama kiirusepiiranguid. Linna piires on see 30 km / h ja väljaspool 60 km / h.

Pukseerimine pole väga keeruline. Esimesed kilomeetrid võivad olla pingelised, kuid pärast seda peaksid mõlemad juhid hakkama rohkem või vähem enesekindlalt sõitma. Siiski on soovitatav, et pukseerijaks on kõige kogenum juht, sest see on keerulisem kui pukseeritava auto juhtimine.

5 kõige levinumat pukseerimisviga

Tuled – pukseeritaval autol ei tohi põleda ohutuled (teistel liiklejatel on võimatu aru saada, milliseid manöövreid sooritatakse). Sama kehtib ka lähitulede kohta (mis pimestavad pukseerijat). Pukseeritaval autol peavad olema sisse lülitatud külgtuled. Pukseerijal peavad olema sisse lülitatud lähituled.
Tagurpidi pukseerimine – pukseerida saab ainult siis, kui mõlemad sõidukid on pööratud samas suunas! See võib tunduda ilmselge, kuid aeg-ajalt võib näha inimesi, kes püüavad kasutada mõlema auto tagumist puksiirkonksu!
Pukseerimine ilma juhita – ka veetavas sõidukis peab olema juht. Kuigi see nõuanne võib tunduda absurdne, siis jällegi leidub inimesi, kes “unustavad”, et pukseeritavat autot tuleb ka juhtida.
Kiirteed – pidage meeles, et kiirteedel on pukseerimine keelatud ning teatud teedel ei tohi ületada kiirusepiirangut 60 km/h.
Hoiatuskolmnurga puudumine või vale paigutus – kolmnurk tuleb asetada tagumise tuuleklaasi taha vasakule (mitte paremale või keskele!).

Loodame, et Te ei pea kunagi ülaltoodud näpunäited kasutama. Ohutut sõitu!