Automehaanikute patud. 10 kõige enam levinud viga

Jättes oma auto remonditöökotta, eeldame, et mehaanik lahendab kõik tehnilised probleemid ning taastab sõiduki kunagise hiilguse. Kahjuks tuleb ette, et mõnel juhul ei ole sellest põrmugi kasu, vastupidi, auto kättesaamisel võib omanik avastada, et vahepeal on tekkinud uusi rikkeid. Järgnevalt oleme välja toonud kümme suurimat pattu, mis on automehaanikute seas levinud.

1. Rattad / rehvid

Rehvide vahetamine on rutiinne protseduur, millega paljud meist peavad tegelema kaks korda aastas. Remonditöökodadel on rehvide vahetamisega palju kogemusi, kuid see ei välista vigade tekkimise võimalust. Kõige sagedamini tekivad vastavad kahjustused seetõttu, et rehvide paigaldamisel kasutatakse selleks ebasobivaid tööriistu, mis ei vasta rehvi suurusele või struktuurile (näiteks mobiilrehvide puhul). Taolised vead hakkavad tõenäoliselt ilmnema juba paar päeva pärast rehvide paigaldamist. See võib rattad tasakaalust välja viia ja tekitada delaminatsiooni. Teine levinud viga on ratast paigal hoidvate poltide liigne pinguldamine. Aja säästmiseks kasutatakse remonditöökojas löökmutrikeerajat, mis on seatud täisvõimsusele. Tegelikult tuleks seda kasutada ainult poltide esmakinnitamiseks. Nende lõplik kinnitamine peaks toimuma korralikult konfigureeritud momendimõõtevõtme abil. Valesti kinnitatud poldid raskendavad rehvi vahetamist teel olles, samuti võib see kahjustada nii polte endid kui ka rehvimustrit. Rehvi eemaldamisel tuleb olla ettevaatlik, vastasel juhul võib viga saada rõhuandur, mis asub tavaliselt ventiilide läheduses.

 

 

2. Auto vale tõstmine

Igal autol on tootja poolt määratud tõstepunktid. Tavaliselt kaks iga ukseläve kohal. Neid tuleb kindlasti kasutada iga protseduuri korral, mis nõuab auto tõstmist. Sõiduki vale paigaldamine tõstukile võib kaasa tuua mitmeid negatiivseid tagajärgi – keredetailide mõlkimist või muid kahjustusi ning äärmuslikel juhtudel võib auto ka tõstukilt maha kukkuda. Arvate, et see on võimatu? Internet on täis videoid, mis illustreerivad konkreetset situatsiooni suurepäraselt.

3. Valesti ühendatud aku

Leidub mitmeid töid, mitte ainult elektrilisi, mille puhul tuleb aku lahti ühendada. Selle eesmärk on vältida juhuslikke lühiseid ja kahjustusi juhtmestikule. Kahjuks võib sobimatu (vastupidine) taasühendamine akut tõsiselt kahjustada. Kuigi vastavate seadmete tootjad püüavad taoliste vigade tekkimist vältida – näiteks positiivse ja negatiivse konnektori nõuetekohase märgistamise või erineva läbimõõduga kruviterminalide abil – juhtub seda siiski küllaltki sageli. Millised on selle tulemused? Selle tagajärjel võib viga saada nii generaatori pingeregulaator kui ka mõni muu oluline elektroonikaseade. See võib väga kalliks osutuda!

4. Tööde läbiviimine ühendatud akuga

Veel üks viga meie nimekirjas, mis on seotud elektrisüsteemiga . Sõiduki käsiraamatus on tavaliselt rõhutatud, et aku lahti ühendamine peaks mitmete erinevate hooldusprotseduuride korral olema esimene ja kõige olulisem toiming. Selle vahele jätmine võib viia katastroofiliste tagajärgedeni – lühised ja auto elektroonika kahjustused. Sama ohtlik võib olla kruviterminali – eriti positiivse – juhuslik kokkupuude mootori metallosadega. Vaid hetkeline tähelepanu hajumine võib meie eelarve jaoks olla katastroof – mõnikord saab taolisel juhul viga mootorit kontrolliv pardaarvuti, väiksemad õnnetused lõppevad tihti peakaitsme läbipõlemisega. Aku eemaldamiseks on tavaliselt vajalik ka keretööde puhul, eriti juhul, kui vastavad protseduurid hõlmavad keevitamist.

5. Lambipirni vale asendamine

Kuigi see tundub tühine töö, on võimalike vigade skaala väga lai – alates terminaliploki kahjustustest ning lõpetades purunenud keermisega, mis peaks lambipirni õigel kohal hoidma. Viimasel juhul võib juhtuda, et valgusallikat ei ole võimalik halva (viltuse) paigaldamise tagajärjel korralikult reguleerida. Lisaks lühendab hooletu paigaldamine ja paljaste kätega puudutamine tunduvalt pirni eluiga.

6. Kriimustused värvil/plekid sisustusel

Enne remonditöödega alustamist peaks mehaanik tagama, et auto on nõuetekohaselt ette valmistatud. Heaks tavaks on fooliumi või spetsiaalse katte asetamine juhiistmele ning rooli, käigukangi ja põrandakatte kaitsmine. Mehaanik, kes siseneb autosse määrdunud töövormis, võib sisustusel jätta õli ja muid plekke, mida on väga raske eemaldada. Samuti tuleb hoolikas olla töödeldava piirkonna läheduses asuvate värvitud kereosadega, näiteks poritiivad. Nende vastu nõjatumine võib detaile kriimustada.

7. Plastikosade kahjustused

Teatud remonditööd nõuavad plastikust valmistatud elementide lahti võtmist. Mehaanik peaks seda tehes üles näitama hoolt ja delikaatsust. On tuntud tõsiasi, et mitmed sisustuselementide kinnitid purunevad demonteerimisel, sest need on mõeldud ühekordseks kasutamiseks – sellises olukorras tuleb need asendada uutega. Oluliste komponentide purunemine on kõige mustem stsenaarium – nende liimimine ei anna tavaliselt häid tulemusi ning varem või hiljem hakkavad liimitud osad lahti tulema ja veidraid helisid tekitama.

8. Tuuleklaasi kahjustused puhastite vahetamisel

Kohustuslike kontrollide käigus vahetatakse sageli välja klaasipuhastite labad. Juhul, kui seda ei tehta piisavalt ettevaatlikult, võib tuuleklaas kahjustada saada. Me räägime olukorrast, kus klaasipuhasti kang tabab tuuleklaasi. Vedru poolt tekitatud löögijõud, mis tööasendis olles tagab, et klaasipuhasti surub tihedalt vastu esiklaasi, on piisavalt tugev klaasi kriimustamiseks või isegi mõra tekitamiseks. Äärmuslikel juhtudel võib see lõppeda tuuleklaasi asendamisega, mis on kulukas töö.

9. Halvasti paigaldatud klapisüsteem

Jõuülekande klapisüsteemi vahetamiseks on vaja spetsiaalseid tööriistu – näiteks plokke, mis takistavad rataste eraldumist pärast klapiajami rihma (või keti) eemaldamist. See on täpsust nõudev töö, mille vale läbiviimine võib takistada mootori korrektset toimimist – põhjustada jõudluse langust ja kütusekulu suurenemist. Veel üks viga on rihma vahetamine ilma uue juhtsüsteemi, veepumba või pinguti paigaldamiseta. Kogu süsteem on vaid nii tugev nagu selle kõige nõrgem element.

10. Vedrustuselementide kinnitamine tõstukil

Juhul, kui varsti pärast vedrustuselementide väljavahetamist tuleb uuesti tegeled vanade probleemidega, on väga tõenäoline, et mehaanik ei kinnitanud vedrustust korrektselt. Teatud vedrustuselementide pinguldamine peaks aset leidma siis, kui auto on nelja rattaga maapinnal, mitte tõstukil! Juhul, kui seda reeglit ei järgita, võib tekkida kinnituselementide ülepinge, mis põhjustab komponentide kiiret kulumist.