Mis on konditsioneer ja kuidas seda kontrollid? Kõige parem on mõelda kliimaseadmete kontrollimisele juba siis, kui ilmad pole veel liiga kuumad. Nii võite vältida potentsiaalseid probleeme ja pikki järjekordi kohalikus remonditöökojas.

Kevad on suurepärane aeg konditsioneeri kontrollimiseks.

Spetsialistid ütlevad, et seda tuleks teha vähemalt kord aastas, kuid soovitatavalt isegi kaks korda – kevadel ja sügisel. See keerukas süsteem on valmistatud kallitest komponentidest, seega on ettevaatus alati parim abinõu.

 

 

 

Hooletusest tingitud kulud võivad ulatuda sadadesse eurodesse.

See on üks aspekt, mida iga autojuht peab kindlasti meeles pidama, sest isegi mainekad esindused võivad kliendile väita, et nende kliimaseade on hooldusvaba. Tegelikkuses pole sellist asja aga olemas, seega ärge laske ennast lollitada!

 

Isegi täiesti toimivas konditsioneeris võib jõudluse kadu ulatuda 10-15 protsendini aastas.

See üksi on hea põhjus süsteemi seisukorra kontrollimiseks. Selleks, et veenduda teenusepakkuja professionaalsuses, on kasulik teada, mida tavapärase kontrolli käigus tehakse. Me kirjutame sellest allpool, lisaks leiate sealt ka muud olulist infot ja huvitavaid fakte autodes kasutatavate kliimaseadmete kohta.

Kuidas konditsioneer töötab?

– Kogu protsess algab külmaaine (gaasi) kokkusurumisega kompressoris, seejärel ringleb gaas kondensaatorisse, mis on üsna sarnane auto radiaatoriga. Külmaaine kondenseerub ja liigub vedelas olekus (ikka veel kõrge rõhu all) kuivatusfiltrisse. Selle kõrgsurvesüsteemi töörõhk võib ületada 20 atmosfääri, mistõttu peavad kõik torud ja ühendused olema ülimalt vastupidavad.

– Kuivatusfilter, mis täidetakse spetsiaalsete graanulitega, kogub reostust ja vett – need on süsteemi toimimise seisukohast kahjulikud elemendid (häirivad aurusti tööd). Seejärel liigub külmaaine vedelas olekus ja kõrge rõhu all aurustisse.

– Aurustis külmaaine dekompresseerub. Vedelal kujul imab see ümbritsevast keskkonnast soojust. Aurusti kõrval asetseb ventilaator, mis tagab jaheda õhu juurdepääsu ventilatsioonikanalitesse ja sõiduki sisemusse.

Pärast dekompressiooni pöördub külmaaine gaasilises olekus tagasi kompressorisse ja protsess kordub. Kliimaseadmetes on lisaks sellele ka spetsiaalsed ventiilid ja juhtimisseadmed. Kompressorit määritakse spetsiifilise õliga, mis on segatud külmaainega.

Konditsioneeri positiivsed aspektid

 

Pikk sõit ülekuumenenud autos (40 – 45º C) vähendab juhi keskendumis- ja koordinatsioonivõimet kuni 30 protsenti, seega tõuseb õnnetusse sattumise risk tunduvalt. Konditsioneer võimaldab auto sisemust jahutuda ja tänu sellele juhi tähelepanuvõimet tõsta. Isegi pärast mitmetunnist sõitu aitab see vältida väsmust, mis on seotud pikaajalise viibimisega väga kuumas keskkonnas. Paljud autotööstusega seotud spetsialistid leiavad, et kliimaseade on ohtude maandamisega seotud element.

 

Konditsioneerist väljuv õhk on väga kuiv ja aitab suurepäraselt akendelt veeauru eemaldada. Tänu konditsioneerile kulgeb see protsess palju kiiremini kui vaid välisõhu abil. See on eriti väärtuslik suvel vihmase ilmaga (vaatamata kõrgele välistemperatuurile tõmbuvad aknad kiiresti seestpoolt uduseks), aga ka sügisel ja talvel, kui akendele kogunev veeaur muutub tõsiseks ja sagedaseks probleemiks.

 

Kuumadel päevadel aitab konditsioneer autosõidu kõigi reisijate jaoks oluliselt mugavamaks muuta. See võimaldab teekonnal meeldivalt aega veeta, sest reisijaid ei pea higistama ning pidevalt külmale vannile ja riiete vahetamisele mõtlema.

Konditsioneeri negatiivsed aspektid

 

Kahjuks tähendab konditsioneer sõiduki hoolduskulude märkimisväärset suurenemist. Valmis tuleb olla regulaarseks hoolduseks, süsteemi potentsiaalseteks remonditöödeks ja täiendavaks kütusekuluks, mis on vajalik suure jõudlusega kompressori käivitamiseks.

 

Kütusekulu kasv võib olla rohkem kui kümme protsenti, sõltuvalt kliimaseadme tüübist, mootori mahust ja võimsusest, töötingimustest (kõige halvem on pidev kiirendamine, eriti linnatingimustes). Seda kinnitavad praktilised katsed, kuigi kliimaseadmete tootjad, kes on huvitatud oma toodete müügist, arvavad teisiti.

 

Samuti peaksite välja selgitama, millist tüüpi kliimaseadmega sõiduk varustatud on. Kütusekulu poolest kõige ebasoodsamad mudelid on need, kus kompressor töötab alati täisvõimsusel ja ilma õige juhtmehhanismita konditsioneer jahutab auto sisemuse automaatselt süsteemi poolt määratud temperatuurini.

 

Valesti töötav kliimaseade on potentsiaalne haiguste allikas. Haiguse põhjuseks võib olla külm õhk, mis puhub otse näkku või vastu rinda. Samuti võivad tekkida allergiad, mille põhjuseks on õhuavadesse ja aurustisse (kui see ei ole õigel ajal desinfitseeritud) kogunenud mikroobid.

 

Samuti võib kahjulikult mõjuda sage edasi-tagasi liikumine maha jahutatud sõiduki ja kuuma väliskeskkona vahel. Lisaks ei talu paljud inimesed väga hästi konditsioneerist väljuvat kuiva õhku. See põhjustab limaskestade kuivust ja ärritust, mille tulemuseks võib olla pisaratevool või köha.

 

Probleemide vältimiseks tuleks kliimaseadme temperatuur seada vaid 5-6 º C võrra madalamaks kui välistemperatuur ning õhuvool ei tohiks olla suunatud tundlikele kehaosadele (näkku, rinnale). Juhul, kui temperatuuri ei ole võimalik reguleerida, tuleks konditsioneeri kaudu ringleva õhu soojendamiseks sisse lülitad küttesüsteem.

Professionaalne konditsioneeri kontroll

 

Kontroll peaks toimuma kaks korda aastas, kevadel ja sügisel. Iga-aastane ülevaatus professionaalses, hästi varustatud teenindusjaamas on hädavajalik.

 

Inspektsioon algab süsteemi efektiivsuse kontrolliga, milleks kasutatakse ventilatsioonisüsteemi õhukanalitesse paigaldatud termomeetrit. Seejärel seatakse konditsioneer maksimaalsele jahutusele.

 

Lekketest toimub tavaliselt spetsiaalse seadme abil. Leke on nähtav laterna all, mis kiirgab ultraviolettkiirgust. Leke tähendab seda, et vigased kohad vajavad parandamist. Tavaliselt on probleemiks torud ja ühendused, mille vahetamine ei ole spetsialistide jaoks keeruline ülesanne.

 

Õhukindel süsteem täidetakse külmaainega ja spetsiaalse kompressori jaoks mõeldud määrdeõliga.

 

Kontrollitakse kompressori ajamit. Enamikku kompressoreid juhivad elastsed rihmad (tavaliselt mitmekihilised). Kontroll hõlmab rihmade seisundi ja piisava venitusastme hindamist. Juhul, kui rihm tuleb asendada, peaks ka see olema kiire töö.

 

Kogu ventilatsioonisüsteemi üldise seisukorra kontrollimine, saaste kõrvaldamine (kaasa arvatud kondensaatori puhastamine väljastpoolt, nt mustusest ja putukatest), filtri vahetamine, õhutusavade desinfitseerimine. Kuivatusfiltri ​​asendamine vajaduse korral (soovitatav iga kahe aasta tagant). Vastupidiselt üldisele veendumusele on filtrite seisukord väga oluline. Juhul, kui filter on liiga saastunud, võib kahjustada saada ka roolisüsteemi. Selle parandamine, eriti kõrgtasemel elektroonikaga varustatud süsteemides, võib olla väga kulukas.

 

Samuti tuleb kontrollida radiaatori ventilaatori töövõimet. Paljudes kliimaseadmetes kasutatakse õhu jahutamiseks ventilaatorit. Juhul, kui see ei tööta korralikult, lülitub kompressor automaatselt välja.

 

Paljude teenindusjaamades ja esindustes on olemas spetsiaalsed seadmed kliimaseadmete nn kiirkontrolliks. Kuigi see ei ole võrreldav täieliku professionaalse ülevaatusega, on see parema võimaluse puudumisel soovituslik protseduur. Seade kontrollib õhukonditsioneeri lekkeid, tühjendab süsteemi külmaainest, värskendab seda ning lisab vajaduse korral uue külmaaine ja õli.

Mida teha, et konditsioneer töötaks korralikult?

Ärge uskuge kedagi, kes väidab, et kliimaseade on hooldusvaba. Kontrollige süsteemi vähemalt kord aastas, ärge jätke seda mingil juhul tähelepanuta.

 

Kasutage konditsioneeri regulaarselt. Juhul, kui konditsioneeri ei kasutata pikema aja vältel, peaksite selle kümneks minutiks sisse lülitama vähemalt üks kord kahe nädala jooksul. Pikem stagneerumine põhjustab õli eraldumist külmaainest, mis omakorda võib kompressori seisata (kaasnevad remondikulud on kõrged).

 

Viige läbi hooldustööd, mida on võimalik teha kodus: kompressori rihmade pinge kontrollimine, kondensaatori puhastamine (tavaliselt paigaldatud radiaatori ette), õhutusavade desinfitseerimine kaubandusvõrgus saadaval olevate ainetega.

 

Juhul, kui olete ostnud konditsioneeriga kasutatud auto, laske seda kontrollida nii ruttu kui võimalik. Isegi kui usume, et konditsioneer töötab hästi, ei saa me ilma ülevaatuseta kindlalt väita, et see on tõsi.

 

Selleks, et kliimaseade soojas autos kiiresti tööle hakkaks, tuleb esmalt auto ventileerida, avades uksed (pargitud sõiduk) või aknad (sõites). Mõne minuti pärast sulgege aknad ja uksed, käivitage mootor ning lülitage õhukonditsioneer sisse (seadke jahutus maksimumile). Pärast seda, kui auto salong on muutunud märgatavalt jahedamaks, seadke õige temperatuur.

Huvitavad faktid

 

– Konditsioneere hakati esmakordselt masstootma enne teist maailmasõda, nende valmistajaks oli Ameerika firma Studebaker (1938. a)

 

– Tehnilisest seisukohast on kliimaseade süsteem, kus õhutemperatuuri on võimalik reguleerida. Juhul, kui selline võimalus puudub, on tegemist lihtsalt jahutussüsteemiga (konditsioneeriga)

 

– Konditsioneer töötab suurepäraselt mitte ainult suvel, vaid ka sügisel ja talvel. Süsteem tagab väga kuiv õhu, mis võimaldab uduseks muutunud aknad kiiresti puhtaks saada. Need, kes kliimaseadme pärast kuumalaine möödumist välja lülitavad, teevad vea.

 

– Need, kes on just ostnud oma esimese kliimaseadmega auto, võivad üllatusega märgata lekkeid. Väikesed loigud auto all võivad jätta mulje, et tegemist on välja jooksnud mootoriõliga. Tegelikult on see aga vesi, mis eemaldatakse aurutist spetsiaalsete kan