Bensiini muundamine mootori võimsuseks on tegelikult üsna lihtne protsess, kuid kõige võti on õige ajastamine.

Kõige levinuma mootoritüübi puhul algab see siis, kui kolvid tõmbavad õhu ja kütuse silindritesse. Kolvid liiguvad üles ja pakivad segu tihedalt kokku, segu süttimise tagajärjel surutakse kolvid tagasi alla. Lõpuks tõusevad kolvid uuesti üles, et väljutada ülejäänud heitgaasid. Mootori klapid (igal mootoril on neid vähemalt kaks silindri kohta) mängivad samuti suurt rolli, sest optimaalse tulemuse saavutamiseks peavad komponendid avanema ja sulguma täpselt õigel ajal.

 

 

Protsessi esimese etapi jooksul on sisselaskeklapid avatud, et kütus ja õhk saaksid silindritesse siseneda, samal ajal, kui väljalaskeklapid on suletud, et segu ei saaks põgeneda. Seejärel sisselaskeklapid sulguvad, blokeerides silindrid kompressiooni ja põlemise ajal. Pärast seda avatakse ainult väljalaskeklapp, et väljutada tekkinud heitgaasid. Sellest hetkest alates kordub tsükkel eelkirjeldatud viisil. Jällegi, protsess ei ole väga keeruline.

Kuid isegi siis, kui mootor töötab tühikäigul, vaid 700 või 800 pööret minutis, peavad klapid funktsioneerima kõrgel tasemel. See tähendab, et nad peavad oma positsioone muutma sadu kordi minutis. Siinkohal tulevad mängu kettülekanne ja rihmülekanne, mis aitavad kindlaks teha, et kolvide ja klappide keeruline tants rütmist välja ei lähe.

 

Milline on rihmülekande ja kettülekande eesmärk?

 

Selgelt väljendudes täidavad rihmülekanne ja kettülekanne sama funktsiooni: nad ühendavad mootori väntvõlli nukkvõlliga, mis vastutab klappide positsiooni eest igal ajahetkel. Nukkvõll teeb ühe pöörde väntvõlli iga kahe pöörde kohta, selle pöörlemisel vajutavad nukid klappidele, neid avades ja sulgedes. Protsess järgib samu põhimõtteid nagu jalgratta väntamine, st pedaalid on väntvõll ja tagaratas on nukkvõll; rihm või kett on käesoleva näite puhul ilmselgelt rattakett.

 

Lisaks on mootori ajastamise süsteemide jaoks olulised rihmarattad ja pingutid, kuna nende detailide konstruktsioon takistab rihma või keti libisemist. Mõnel puhul juhivad need osad ka teisi tarvikuid, näiteks veepumpa.

Millised on rihmülekande ja kettülekande vahelised erinevused?

Nagu võite arvata, on rihmülekanne kinnine rihm, sageli valmistatud tugevdatud kummist, ning kettülekanne on sõna otseses mõttes metallahel. Ketid võeti kasutusele esimesena, sest rihmade tootmine muutus võimalikuks ainult tänu kummi valmistamisega seotud tehnoloogia arengule. Ülekanderihmad võttis 1960. aastate keskpaigas kasutusele USA autotootja Pontiac, mis aitas kaasa nende populariseerimisele autotööstuses.

Ülekanderihmad, mis võivad kesta kuni 160 000 km, jäid autotootjate esimeseks valikuks kuni 1990ndate aastate lõpuni, seda tänu oma vaiksusele ja odavusele. Tänapäeval on olukord muutumas ning viimasel ajal on pikema elueaga kettülekanne taas populaarsust võitmas. Samuti on autotootjad teinud mitmeid edusamme kettülekandega seotud tehnoloogia arendamisel, sinna hulka kuulub kaasaegsete mootorsõidukite müra ja vibratsiooni vähendamine. Tegelikult eeldavad paljud ettevõtted, et nende kettülekanne kestab kogu sõiduki eluea.

Samuti väärib märkimist, et ülekanderihmad paiknevad väljaspool mootorit ning ülekandeketid mootori sees, kus neid on võimalik määrida mootoriõli abil.

Ülal näidatud V8 mootori läbilõikel ei asu kett mootori vasakul küljel, vaid mootori esiosas. See on vaevu nähtav suurte mustade rihmarataste paremal küljel, keeratud ümber väntvõlli ja nukkvõlli hammaste.

Juhul, kui Te ei tunne konkreetset sõidukit, kontrollige kindlasti omaniku käsiraamatut ning järgige kõiki rihmade või kettidega seotud soovitusi võimalikult täpselt. Vastasel korral võite varsti oodata kulukat remonti.

 

Mis juhtub, kui ketti või rihma ei asendata õigeaegselt?

 

Halvima stsenaariumi korral võib katkine rihm või kett kiiresti ja täielikult hävitada auto mootori. Selle põhjuseks on tänapäevaste mootorite ehitus. See tähendab seda, et kui klapid avanevad ja sulguvad, liiguvad nad sisse ja välja samas silindriosas nagu kolvide ülemine osa. Ajastus-süsteem tagab, et klapp liigub eest enne, kui kolv üles jõuab. Juhul, kui rihm või kett katkeb, siis klapp ei liigu ning kolvi pea puruneb. Kui see juhtub suurel pöörlemiskiirusel, siis klapp tõmmatakse kinnitusest lahti ning sellest saab kiirelt liikuv relv, mis toob kaasa katastroofilise mootoririke.

Loomulikult on see midagi, mida soovite vältida, kuigi see võib olla kulukas. Kulunud rihma või kett vahetamine ei ole odav ega lihtne ülesanne. See võib hõlpsasti maksta ligi 800 eurot. Teisest küljest on see ikkagi palju odavam kui alternatiiv, milleks on kogu mootorit asendamine purunenud rihma või keti tõttu.

 

Kuidas on võimalik kindlaks teha, kas kasutatud sõiduki mootorikett või -rihm vajab asendamist?

 

Kasutatud sõiduki ostmisel võivad asjad muutuda eriti keeruliseks, sest tihti on raske kindlaks määrata, kas mootori kett või rihm on kulunud.

Sageli juhtub, et mootor on valesti häälestatud, sest põlemisprotsess ei ole sünkroonne ning samuti võib olla ka teisi kuuldavaid vihjeid. Näiteks võib rihmaga sõiduki puhul kuulda tiksuvat heli mootori väljalülitamisel. Keti kahjustuse korral tekib müra tihti siis, kui sõiduk on tühikäigul. Rihmaga mootorid võivad lekkida õli, samas kui ketiga sõiduki mootoriõlisse võib ilmuda metallilaaste, mis tekivad keti lagunemisel. Kuid nagu mainitud, ei leidu sageli ühtegi hoiatusmärki.

Sellepärast peaksid kasutatud auto ostjad veenduma, et nad teavad, kas ja millal konkreetse sõiduki mootorikett või -rihm vahetamist vajab. Enne ostulepingu sõlmimist tehke kindlaks, et see töö on vajaduse korral läbi viidud.

 

Kuidas kindlaks teha, kas sõidukil on ülekanderihm või ülekandekett?

See on kahtlemata oluline küsimus, kuid õige vastuse leidmiseks ei piisa alati kiirest ülevaatlikust pilgust. Lõppude lõpuks on rihma või keti seisundit keeruline hinnata, sest vaid kapotti kergitades ei ole see alati kergesti nähtav. Vanemates autodes on mootoririhmad loomulikult paljastatud, kuid ketid on kaetud vastavate katetega. Rõhutame veelkord, et omaniku käsiraamat siinkohal Teie parim ressurss.