Veekahjustustega auto – millised on riskid ja kuidas vältida sellist tüüpi ostu?

Paljud on veendunud, et veekahjustustega auto on kindel surmalõks ja lõputu raharöövel. Samas näevad mõned inimesed seda kui võimalust osta oma unistuste mudel odavama hinnaga. Meie ühineme kindlasti esimese arvamusega.

Kuidas on võimalik osta veekahjustustega autot?

Paljud lugejad võivad juurelda, kuidas taoliste kahjustustega auto ostmine üldse võimalik on. Tegelikult on see väga lihtne ja mõnikord isegi seaduslik. Veekahjustustega autod pannakse tihti müüki seetõttu, et omanikul puudub kindlustus ja nad ei saa endale lubada sõiduki remonti. Sageli kasutavad taoliste autode õnnetud omanikud spetsiaalseid müügikuulutuste jaoks mõeldud veebilehti.

Samuti on veekahjustustega sõidukeid võimalik leida müügiesindustest. Sellised autod on odavamad kui analoogsed sõidukid, mis ei ole taolisi “seiklusi” läbi elanud. Nagu me kõik teame, meelitab madal hind alati ligi riskialteid ostjaid. Müüjad jagunevad loomulikult kahte lehte – need, kes tunnistavad ausalt, et auto on kahjustatud ja need, kes püüavad seda fakti iga hinna eest varjata.

Taolised petmiskatsed puudutavad sageli sõidukeid, mis on imporditud Saksamaalt, Prantsusmaalt või Belgiast. Üleujutused on neis piirkondades suhteliselt levinud ja Eesti inimesed huvituvad alati taolistest riikidest sisse toodud sõidukitest.

Nagu näha, ei ole veekahjustustega auto leidmine sugugi raske. Küsimus on selles, kui tõsised on taolise auto ostmise tagajärjed?

Ma tahan osta veekahjustustega auto, millised on riskid?

Kindlasti ei soovita me kunagi osta autot, mis on kahjustatud üleujutuse käigus. Tänapäeval mängib sõiduautodes võtmerolli elektroonika ja me ei mõtle selle all lisaseadmeid nagu raadio või konditsioneer. Arvutid vastutavad selliste asjade eest nagu turvapatjade avanemine, turva- või juhtimissüsteemide toimimine (nt püsikiiruse regulaator, pimekohtade tuvastamine) ja õige kütusekoguse doseerimine.

Elektroonika ja vesi on teatavasti väga halb kooslus. Kahjuks sattub vesi üleujutuse korral kohtadesse, kuhu see tavaliselt ei jõuaks ning tekitab sõidukile suurt kahju. Kõige halvem on see, et veekahjustuste mõju ei ole alati koheselt märgatav. Konkreetse elemendi või juhtme korrodeerumiseks võib sageli kuluda väga palju aega.

Isegi, kui meil veab ja üleujutatud auto ei ole otseselt ohtlik, paneb see pikemas perspektiivis kindlasti põntsu meie eelarvele. Seda seetõttu, et tihe remonditöökoja külastamine on arvatavasti vältimatu.

Kuidas kindlaks teha, kas autol on veekahjustusi?

Nagu algselt mainitud, on vaja kõigepealt kontrollida, kust konkreetne sõiduk pärit on. Eriti ettevaatlik tuleks olla imporditud autode osas. Edasimüüjatel on sõidukite ebameeldivat ajalugu lihtsam varjata välismaalt sisse toodud sõidukite puhul.

Huvi pakkuvat sõidukit vaatama minnes tuleks tähelepanu pöörata sellele, kas auto aknad on kohale jõudes juba avatud. Müüja, kes üritab autot võimalikult palju ventileerida, võib püüda vabaneda ebameeldivast lõhnast, mis on üleujutatud autode puhul tavaline. Lisaks avatud akendele peaks ostja ettevaatlikuks tegema ka uus õhuvärskendaja. See võib samuti olla katse maskeerida halba lõhna, mis tekib materjalide lagunemisel.

Auto kontrollimisel tuleb tähelepanu pöörata põrandakatetele. Kas need näevad välja uued või kulunud? Samuti on vaja põranda seisukorra hindamiseks matte kergitada. Kontrollida tuleb ka seda, mis toimub pagasiruumis ja kus hoitakse varuratast. Pöörake tähelepanu muda ja liiva jääkidele. Taolised märgid aitavad määrata, kas autol võib olla veekahjustusi.

Kaval nipp – kasutades väikest peeglit saate piiluda istmete alla. See aitab näha, kas metallosadel on märke roostest. Paljud ebaausad müüjad leiavad, et istmealuste elementide puhastamine ei ole vajalik.

Auto kapoti alla vaadates peaksime tähelepanu pöörama metallelementidele, mis on värvuselt pruunikad. See pole kindlasti nende “loomulik” värv! Oma originaalse värvuse kaotanud elemendid võivad viidata sellele, et auto on üleujutuse käigus kahjustatud.

Auto kontrollimise teine etapp on remonditöökoja või mehaaniku külastamine. Spetsialistide ülesandeks on teiste komponentide, näiteks armortisaatorite ja väljalaskeseadmete, ülevaatus. Silmaga märgatavad jooned auto kerel või teistel elementidel võivad näidata, milline oli veetase üleujutuse hetkel.

Samuti on vaja kontrollida, kas kõik elektroonilised süsteemid töötavad. Kindel ohumärk, mis võib viidata veekahjustustele, on mitmete probleemsete elementide olemasolu. Elektroonikaga seotud massilised rikked ei teki kunagi tühjast õhust.

Muret peaks tekitama ka mootor, mis ei tööta ühtlaselt. Üleujutuse käigus võib vesi ummistada bensiinimootori katalüüsmuunduri või diiselmootori tahkete osakeste filtri. Mõlema rikke sümptomiks on mootori ebastabiilne toimimine.

Samuti ärge unustage, et sõiduki kahjuajalugu on võimalik kontrollida autoDNA.ee lehekülje kaudu.