Automaks on saabunud: kui valusalt see tabab?

Uus aasta on juba kohal ning kauaoodatud ja kardetud automaks on nüüd kohal. Esimesed juunikuu maksenõuete teated on juba inimeste meilipostkastidesse jõudnud. Kui hull see olukord tegelikult on?

Mart Võrklaev on varasemalt öelnud, et üheks automaksu eesmärgiks on vähendada vanade, võimsate ja saastavate autode Eestisse toomist. Esmapilgul võib tunduda, et see tõesti toimib. Näiteks 2003. aasta 1.9 diiselmootoriga Volkswagen Passati puhul on aastamaks 50 eurot ja registreerimistasu 267,75 eurot. Samas, kui tuua võrdluseks sama aastakäigu 3.9 diiselmootoriga Audi A8 Quattro, on aastamaks küll sama – 50 eurot –, kuid registreerimistasu juba 607,25 eurot. Seega on tõesti Eestisse toomise kulu võimsamate autode puhul üle 300 euro suurem.

Kuid kui vaadata Eestis juba registreeritud sõidukeid, siis ajapikku – pärast maksude sisseseadmist ja registreerimistasude tasumist – vahet enam ei teki. Registreerimistasu tuleb tasuda ka juba Eesti registris olevatel sõidukitel, kui toimub omanikuvahetus. Seejuures hakkab automaks arvestama esimese omanikuvahetusega alates 2025. aastast, olenemata sellest, kui kaua on sõiduk Eestis juba kasutusel olnud või mitme omaniku käest see läbi on käinud.

Kuidas mõjutab automaks keskmise vanusega sõidukeid?

Transpordiameti andmetel oli 01.01.2025 seisuga Eestis registreeritud 756 894 sõidukit, mille keskmine vanus oli 13,8 aastat. See number võib aja jooksul muutuda, kuna registrist hakkavad kaduma sõidukid, mis on küll endiselt omanike nimel, kuid tegelikult juba aastaid tagasi maha müüdud ja teadmata saatusega – näiteks lammutatud varuosadeks või pressitud metallkuubikuteks.

Et mõista automaksu mõju, vaatame näiteks väiksemat ja kergemat autot, mis jääb keskmise vanuse (umbes 13 aastat) piiridesse – 1.6 diiselmootoriga Volkswagen Polo. Selle auto aastamaks oleks 69,05 eurot ning registreerimistasu 275,60 eurot, mis on üsna mõistlik. Võrdluseks võtame aga suurema ja võimsama sõiduki – 3.0 diiselmootoriga BMW X5 linnamaasturi. Selle aastamaks ulatub juba 376,51 euroni ning registreerimistasu lausa 1321,35 euroni. Vahe on siin tõepoolest märkimisväärne.

Seda loogikat arvesse võttes tundub tõesti odavam valida ökonoomsem ja väiksem auto. Kuid kui vaadata selliste autode vanust ja arvestada, et 13 aasta jooksul on enamik neist läbinud vähemalt 200 000 kilomeetrit, võivad väiksema kubatuuriga mootorid olla oma eluea lõpus. See omakorda tähendaks vajadust kas mootori vahetuseks või – arvestades auto hinda – sõiduki mahakandmist, mis sunniks uut autot soetama.

Automaksu idee oleks mõistlik, kui see aitaks vähendada uute sõidukite liigset tarbimist, sest uute autode tootmise keskkonnamõju on suurem kui vanade autode pikemaajalisel kasutamisel. Kui aga eelistatakse vanu sõidukeid, mida on peagi vaja lammutada, kaotab automaks oma eesmärgi.

Millest automaks üldse koosneb?

Automaks on vähemalt esialgu kaheosaline, kuni esimesed automaksu järgse aasta omanikuvahetused toimuvad. Alustame registreerimistasust, mis koosneb kolmest osast:

1. Baasosa – see on kõigil sõidukitel ühtne ja moodustab 150 eurot.

2. CO₂ eriheite osa – mõjutab maksu suurust vastavalt sõiduki keskkonnamõjule.

3. Massiosa – arvestatakse sõiduki täismassi põhjal.

Nagu tavaliselt, on suurema võimsuse ja uuema aastakäiguga sõidukid registreerimistasu poolest kallimad. Täismass mängib samuti olulist rolli maksu suuruse kujunemisel.

Sarnane loogika kehtib ka aastamaksu puhul. Baasosa on siin 50 eurot. Erinevalt registreerimistasust ei rakendata üle 20 aasta vanuste sõidukite puhul CO₂ eriheite ja massiosa tasu, mis muudab vanemate autode aastamaksu soodsamaks.

Millist mõju avaldab see automüügile?

On selge, et uus maks muudab auto ostmise kallimaks ja müümise keerukamaks. Mõni inimene võib isegi otsustada sõiduki müümise asemel selle maha kanda, kuna tehing ei tasu end enam ära. Heaks näiteks on legendaarne Audi 80 – Eesti teedel tuntud surematu tööloom, mida võib sageli kohata, erinevalt paljudest teistest üle 30 aasta vanustest autodest. Kui varem sai töötava eksemplari kätte umbes 400–500 euro eest, siis praegu, kui registreerimistasu ise ulatub umbes 400 euroni, on sellise auto ostmine ja müümine muutunud keeruliseks. Maks moodustab peaaegu kogu auto turuhinna, mistõttu tehingud võivad jääda katki.

Uute autode puhul on mõju veidi väiksem, kuid siiski tuntav. Registreerimismaks on tavaliselt vahemikus 1000–1500eurot, kuid luksuslikumate maasturite puhul võib see ulatuda mitme tuhande euroni.

Kuna maks on nüüd paratamatu ja seda vältida ei saa, tuleb arvestada, et auto omamine ja soetamine on muutunud kallimaks. Seetõttu on eriti oluline veenduda, et soetatud sõiduk oleks vastupidav ja probleemivaba. Nüüd on auto ajaloo kontrollimine tähtsam kui kunagi varem. Soovitame kasutada autoDNA-d, et saada täielik ülevaade sõiduki ajaloost ja seisukorrast, ning teha teadlik ostuotsus.