Gaasi jõul sõitev Auto

Tänu kütusehindade pidevale tõusule on tekkinud tänapäeva liiklusesse üha rohkem sõiduautosi, mis liiguvad LPG gaasi toimel.

LPG (Liquefied Petroleum Gas), mida kutsutakse ka vedelgaasiks või autogaasiks, on propaani ja butaani segu. Need gaasid tekivad nafta rafineerimise tagajärjena. Need on kergesti süttivad, kuid mitte mürgised.

Autogaas on populaarne autoomanike seas, kelle sõidukid on vanemad – üldiselt vanemad kui 10 aastat. Autod, mis on nooremad kui neli aastat ja millel on gaasiseadmed, on harva esinevad.

Hetkel on autogaasi liitrihind tanklates 0.674 EUR/L.

LPG-d iseloomustab kõrge puhtusaste, mis tähendab, et selle püsivus on põhimõtteliselt piiramatu. Sellel on suur oktaaniarv (umbes 100), mis muudab selle palju vastupidavamaks mootori kolksumisele võrreldes bensiinikütusega. Võrreldes teiste kütusesortidega, põhjustab see vähem summuti väljaheiteid. Selle väävlisisaldus on peaegu olematu ja see ei tekita põlemisel tahma. See seguneb õhuga paremini, tekitades hästi põleva segu. Selle põlemisel ei kondenseeru vedel kütus mootori sees olevate silindrite seintel. Autogaas ei tekita jääke, mis kahjustavad mootoriõli.

LPG põlemine vajab rohkem energiat, sest vedelgaas põleb aeglasemalt. Autogaas põleb kauem ja selle väljaheidete temperatuur on kõrgem, kui bensiinil. Lisaks võib gaasi+beensini jõul töötavates autodes leek liikuda tagasi kollektorisse, mis põhjustab plahvatuse. See võib põhjustada kollektori rikke, eriti plastmassist valmistatud variantidel. Võrreldes bensiini põlemisega, võivad suuremad temperatuurid põlevates mootorites põhjustada klapi pesade läbipõlemist.

LPG kasutamisel on silinder vähem täidetud, mis põhjustab käivitamisel suurema mootori jõu kadumise võrreldes bensiini jõul töötava mootoriga. Autogaasi kütusekulu on 10-15 protsenti suurem võrreldes bensiini kütusekuluga. Kui on tegu lihtsamate seadmetega, siis võib kütusekulu olla 30-40 protsenti kõrgem.

Summary