EURO 5 – Mida peaksite sellest teadma?

Kuigi need ei meeldi kõigile, on EURO-normid – mis piiravad muu hulgas lämmastikoksiidide ja tahkete osakeste heitkoguseid – olnud vajalikud. Just need eeskirjad sundisid autotootjaid leidma paremaid ja ökoloogilisemaid lahendusi. Mida on EURO 5 standard kaasa toonud?

Alates millisest ajast on EURO 5 standard toiminud?

Esimesed heitenormid – mida siis veel nimetati R49-määruseks – võeti kasutusele juba 20. sajandi 80ndatel aastatel. Sellest ajast alates on aga palju muutunud. Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna territooriumil võeti hiljem kasutusele üha rangemad standardid, millest üks on EURO 5 standard, millega muudeti taas kord lubatud tahkete osakeste, lämmastikoksiidide, süsinikmonooksiidide ja süsivesinike heitkoguste piirmäärasid.
Selle põhimõtted kiideti heaks juba 2009. aasta septembris, kuid nn vacatio legis’ile kulus veel poolteist aastat. Määruse jõustamise lõpptähtaeg oli 1. jaanuar 2011 bensiini- ja diiselmootoriga autode puhul. 2013. aasta jaanuari alguses ajakohastati EURO heitmenormi nn EURO 5b-ks.

Kui soovite rohkem teada saada muude – varasemate ja praeguste – tahkete osakeste ja muude kahjulike ainete heitkoguste määruste kohta, vaadake meie EURO-normidele pühendatud ühisartiklit.

Milline on selle standardi maksimaalne heitkoguste väärtus?

EURO 5 standardiga määratakse kindlaks erinevad lubatud heitkoguste väärtused ja sisalduvad tahked osakesed, süsinikmonooksiid ja lämmastikoksiidid bensiini- ja diiselmootoriga autode ning mootorrataste puhul. See sundis autotootjaid katsetama, et leida uusi lahendusi – näiteks heitgaasisüsteemist osa heitgaasi tagasi põlemiskambrisse suunamine või SCR-katalüsaatorite kasutamise alustamine ja kütusele lisaaineid lisamine.

EURO 5 heitenormi piirväärtused bensiinimootoriga autodele:

• CO: 1 g/km
• HC: 0,1 g/km
• NOx: 0,06 g/km
• LOÜ: 0,068 g/km
• PM: 0,005 g/km (bensiini otsesissepritsega sõidukite puhul).

Bensiinimootoriga autode lubatud süsinikmonooksiidi ja süsivesinike heitkoguste osas ei ole EURO 4 ja 5 standardite vahel erinevusi. Lämmastikoksiidide heitkoguste piirmäärasid on aga vähendatud. Hapnevaid orgaanilisi ühendeid hakati kontrollima ja esimest korda kontrolliti bensiinimootorite tahkete osakeste heidet.

Diiselmootoriga autode EURO 5 heitenormi piirväärtused:

• CO: 0,5 g/km
• NOx: 0,18 g/km
• HC+NOx: 0,23 g/km.
• PM: 0,005 g/km
• Tahkete osakeste sisaldus: 6,0×10^11/km (mõõdetud alates 2013. aasta jaanuarist).

Süsinikmonooksiidi heitkoguste lubatud piirmäärad EURO 5 puhul jäid samaks. Samas vähendati lämmastikoksiidide maksimaalset heitkogust koos lämmastikoksiidide ja süsivesinike koguväärtusega. Tahkete osakeste heitkoguseid vähendati oluliselt – viis korda -. Alates 2013. aastast ja 5b-standardist mõõdetakse neid ka kvantitatiivselt – praktiliselt ükski auto ilma konkreetse ainefiltrita ei vasta enam heitekriteeriumidele.

Mootorrataste ja muude kahe- ja kolmerattaliste sõidukite puhul:

• CO: 1,0 g/km
• HC: 0,1 g/km
• NOx: 0,06 g/km
• PM: 0,0045 g/km
• NMHC: 0,068 g/km

EURO 5 standard ja puhta transpordi tsoon

Puhta transpordi tsoonid peaksid olema lahendus üha suurema osa saaste – muu hulgas tahkete osakeste, aga ka muude ainete – vastu, mis koguneb eelkõige linnakeskustes, kus õhu liikumine on eriti piiratud. Konkreetsetele põletamisstandarditele mittevastavate autode sissesõidukeelu eesmärk on piirata transpordist tulenevaid heitkoguseid ja selle tulemusena parandada õhukvaliteeti. Seetõttu oli EURO 5 standard samm edasi selle eesmärgi suunas.
Nagu on selgitatud artiklis, mis käsitleb puhta transpordi tsoone, piiratakse järk-järgult SCTde sisenemist. Kuni 2025. aastani on nn rohelised tsoonid kättesaadavad EURO 4 nõuetele vastavatele autodele. EURO 5 standardi nõuetele vastavad sõidukid võivad siseneda puhta transpordi tsoonidesse kuni 2030. aastani.
Seega – formaalselt – ei ole vaja kiirustada EURO 5 standardi kriteeriumidele vastavatest traditsioonilistest kütuse- ja sisepõlemismootoritest loobumist, kuigi, arvestades kahjulike ainete heitkoguseid ja keskkonna hüvangut, on seda parem, mida kiiremini elektrimootor sisepõlemismootori välja tõrjub (muidugi tingimusel, et selleks kasutatav energia ei pärine fossiilkütuste põletamisest).

Milliseid autosid puudutab EURO 5 standard?

EURO 4 standard ei puuduta mitte ainult sõiduautosid ja mootorrattaid, vaid ka busse, veoautosid ja muid sõidukeid. EURO 5 puhul on tehtud teatud vahetegemine. Populaarse standardi “viies versioon” hõlmab:

• kerged sõidu- ja tarbesõidukid (vastavalt määrusele nr 715/2007),
• kahe- ja kolmerattalised sõidukid (vastavalt määrusele nr 168/2013).

EURO 5 standardit kohaldatakse seega diisel- ja bensiinimootoriga sõiduautodele (M-kategooria), mootorratastele ja kolmerattalistele sõidukitele (L-kategooria) ning kergetele tarbesõidukitele (N1- ja N2-kategooria). Veoautode ja busside jaoks koostati eraldi eeskirjad, muu hulgas seetõttu, et kahjulike ainete heitkoguste esitamise viis muutus (mitte grammides kilomeetri kohta, nagu seni, vaid grammides kilovatt-tunni kohta).

Mis on SCR?

Üha rangemad uued standardid sundisid tootjaid otsima täiustatud ja ökoloogilisi lahendusi. Üks näide sellest on SCR-süsteemi kasutuselevõtt diiselmootoriga sõidukites. SCR ehk selektiivse katalüütilise reduktsiooni ülesanne on piirata kahjulike ainete, käesoleval juhul lämmastikoksiidide heitkoguseid.
Kuidas selektiivne katalüütiline reduktsioon toimib? AdBlue vedelik pritsitakse rõhu all heitgaasisüsteemi algsesse ossa. Selles sisalduv karbamiid muutub kõrge temperatuuri mõjul ammoniaagiks, mis lämmastikoksiidide juuresolekul lagundab need lämmastikuks ja veeks – keskkonnale täiesti ohututeks toodeteks. EURO 5 kriteeriumidele vastavate diiselmootorite puhul ei ole SCR-katalüsaatoreid veel igapäevaselt kasutatud. Nende katalüsaatorite levikut kiirendas EURO6 standard, mis lubab oluliselt väiksemat NOx osakaalu heitkogustes.
See tehnoloogia ei ole vigadest vaba ja SCR-katalüsaatoritega varustatud sõiduk võib põhjustada probleeme, eriti talvel (AdBlue vedelik jäätub juba -11 °C juures). Mis tahes kõrvalekalded süsteemi toimimises võivad põhjustada vajaduse kalli remondi järele ja ka mootori töövõime võib olla häiritud.

Mis on EGR?

Teine võimalus – lisaks SCR- ja tahkete osakeste filtritele – sõidukitootjate poolt kasutatav heitgaaside parameetrite parandamiseks on EGR-süsteem (Exhaust Gas Retention), mille üks elemente on sõidukijuhtidele hästi tuntud EGR-klapp. See on paigaldatud nii bensiinimootoritesse (sädesüütega) kui ka diiselmootoritesse – seega sõltumata kasutatava kütuse tüübist. Selle ülesanne on lasta osa heitgaasist atmosfääri asemel tagasi põlemiskambrisse.
EGR-klapid suunavad osa heitgaasist – spetsiaalse radiaatori kaudu – tagasi sisselaskesüsteemi. Selle roll EI ole “heitgaasi mahapõletamine“, vaid temperatuuri vähendamine ning põlemise aeglustamine ja rahustamine, mille tulemusena väheneb kahjulike ainete emissioon.
Ei ole puudu ajamid valmis mootori ilma EGR-klapi, kuid see ei ole soovitatav (ega seaduslik). Esiteks ei mõjuta töötava süsteemi olemasolu auto jõudlust. See ei suurenda kütusekulu ega halvenda jõudlust.
Puudusteks on aga nii EGR-süsteemi kui ka tahkete osakeste filtri elementidesse kogunevad setted. See on olulisem, kui autoga sõidetakse sageli lühikesi vahemaid, kui mootor ei soojene hästi. See on üks põhjusi, miks diiselmootorit ei soovitata autojuhtidele, kes sõidavad puhtalt linnas ja peaaegu mitte kunagi pikematel vahemaadel.

EURO 5 standardi tulevik

Praegu registreeritud autod peavad vastama EURO 6 standardi kriteeriumidele. On aja küsimus – pigem varem kui hiljem -, et võetakse kasutusele EURO 7, mis oleks veel üks samm edasi tahkete osakeste ja muude ainete heitkoguste vähendamisel. Ekspertide sõnul kuulutab see sisepõlemismootorite peatset lõppu. Autotootjad on sunnitud need asendama elektriliste mootoritega. Mis saab aastatel 2001-2015 turule toodud sõidukitest, mis vastavad EURO 5 standardi nõuetele?
Nende kasutajad ei pea esialgu muretsema. Sellised autod – diisel- ja bensiinimootoritega, mis on varustatud tahkete osakeste filtrite ja katalüsaatoritega ning muude keskkonnale kahjulikku mõju piiravate lahendustega – ei jää veel pikema aja jooksul “eeskirjade ohvriks”. EURO 5 standardi nõuetele vastavad sõidukid on lubatud isegi puhta transpordi tsoonides kuni aastani 2030.