kütuse-hinnad

Millest sõltuvad kütuse hinnad?

Lisas 14 august 2018

Igaüks, kes on jälginud bensiini ja diislikütuse hindu (nii internetis kui tankimisjaamas), on kindlasti tähele pannud mõningast kütuse hinnatõusu. Kütusehindade tõus ei ole kellelegi meelepärane, eriti kui selline muutus toimub väga ootamatult. Taoline üllatus võib olla veidi kergemini talutav, kui oleme teadlikud sellest, millised tegurid kütusehindu mõjutavad.

Kütuse hinnad ja maksud
Eksperdid ütlevad tihti, et tarbija ei mõista maksude rolli hinnakujunduses. 2017. aastal Poolas läbi viidud Ettevõtjate ja Tööandjate Liidu uuringu kohaselt uskus 21% küsitletutest (üks viiest!), et nad ei maksa mingeid makse. Sinna hulka kuulusid ka aktsiisid ja käibemaks!
Siiski maksame me tegelikult mitmeid erinevaid makse. Näiteks oma sissetuleku pealt, olgu selleks siis lepinguline töö või ettevõtlus, maksame me tulumaksu. Enamiku toodete ja teenuste puhul sisaldub nende hinnas ka käibemaks. Samuti maksame makse siis, kui käime oma sõidukit tankimas. PPIaTO (Polish Petroleum Industry and Trade Organization) uuringu kohaselt võivad erinevad maksud moodustada ligi 60% kütusehindadest!
PPIaTO andmetel koosneb bensiinijaamas müüdava diislikütuse hind järgmistest komponentidest:
• Rafineerimistehase hind (42%)
• Aktsiis (30%)
• Kütuse hind (7%)
• Käibemaks (19%)
• Bensiinijaama juurdehindlus (2%)
Bensiini puhul on olukord sarnane:
• Rafineerimistehase hind (39%)
• Aktsiisimaks (37%)
• Kütuse hind (3%)
• Käibemaks (19%)
• Bensiinijaama juurdehindlus (2%)
Veeldatud naftagaasi puhul on see struktuur veidi erinev:
• Rafineerimistehase hind (40%)
• Aktsiisimaks (23%)
• Kütuse hind (5%)
• Käibemaks (19%)
• Bensiinijaama juurdehindlus (13%)
Need uuringud viidi läbi 2016. aastal. Samasugustele järeldustele jõudsid ka Picodi ettevõtte analüütikud, kes vaatlesid tähelepanelikult erinevaid kütusehindu. Nende arvutuste kohaselt koosneb käesoleval aastal bensiini hind Poolas järgmistest osadest:
• 47% – hulgimüügihind
• 30,6% – aktsiisimaks
• 18,7% – käibemaks
• 2,5% – kütuse hind
• 1,2% – bensiinijaama juurdehindlus
Seega, olenemata uuringute läbiviijast, on tulemused samad, 50-60% kütuse hinnast moodustavad maksud ja ainult 40-50% on kütuse tegelik hind. Tasub siiski märkida, et maksud arvutatakse protsentides, näiteks käibemaks, mis arvutatakse hulgimüügi netohinna alusel, millele lisandub aktsiis ja kütusetasu. See tähendab, et peamist rolli kütusehinnas mängib rafineerimistehaste tasu. Need sõltuvad peamiselt maailmaturu olukorrast.
Millest sõltuvad rafineerimistehaste kütusehinnad?
Hulgimüügihindu Eestis mõjutab kõige enam nafta hind maailmaturul ja euro väärtus dollari suhtes. Dollar on peamine valuuta, mida naftaturul kasutatakse.
Nafta hinda omakorda mõjutab kõige rohkem selle materjali praegune ja ennustatav nõudlus/pakkumine ning valuutaturu hetkeolukord, mis puudutab USA dollarit. Selle materjali hinda mõjutavad ka investorite poolt sooritatavad tehingud finantsturgudel. Palju sõltub ka geopoliitikast – OPECi (naftat eksportivate riikide organisatsioon) ja võimsate suurriikide (näiteks USA ja Venemaa) otsustest.
Teine tegur, mida me samuti eelnevalt mainisime, on USA dollari ja euro vahetuskurss valuutaturul, mis sõltub Euroopa riikide ja USA majanduse üldisest seisukorrast. Loomulikult mõjutavad USA dollari kurssi ka erinevad poliitilised sündmused USAs.
Keskmine kütusehind Eestis ei olegi tegelikult nii kõrge?
Lõpetuseks tuleb öelda, et bensiinijaamade kütusehindu mõjutab kõige enam globaalse naftaturu olukord. Kuigi bensiini ja diisli hindu mõjutavad loomulikult ka riiklikud maksud, on need tegelikult suhteliselt stabiilsed, olenemata sellest, milline erakond aktsiiside kehtestamise eest vastutab.
Loomulikult ei soosi läbiviidavad muudatused kunagi tarbijat ning üha enam lisandub erinevaid listasusid, näiteks sätestatakse teatud riikides heitkoguste tasu. Ametlikult maksavad selle eest kütuse importijad ja tootjad. Siiski ei ole mingit kahtlust, et lõppude lõpuks maksab selle ikkagi kinni tarbija, kes peab oma kütusepaaki täitma. Euroopa riikides jõustub see muudatus 2019. aasta alguses.
Lohutuseks võib öelda, et keskmised kütusehinnad Eestis on siiski madalamad kui paljudes teistes Euroopa riikides. Kahjuks leidub ka mitmeid lähiriike, kus kütuse eest tuleb taskuid kergendada veelgi vähem. Näiteks maksab kütusepaagi täitmine vähem nii Poolas, Ungaris, Leedus kui ka Lätis. Sellistes riikides nagu Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Kreeka maksab liiter kütust rohkem kui 1.40 (eurodes) ning Itaalias, Portugalis ja Madalmaades rohkem kui 1.50!
Loomulikult ei peegelda see võrdlus Eesti elu tegelikkust. Selle põhjuseks on erinev palgatase võrreldes Lääne-Euroopaga. Hollandlase jaoks ei ole taoline kütusehind väga suur probleem, sest ta teenib palju rohkem kui keskmine eestlane, kelle jaoks ka kohalik hind on üsna soolane. Samas näitavad teatud indikaatorid, et ka eestlaste ostujõud hakkab kasvama. Pärast mõne aasta tagust kriisi on majandus hakanud taas toibuma ning keskmise palga eest on võimalik soetada rohkem kaupu ja teenuseid. See tähendab ka seda, et tavainimene suudab ühe kuu palga eest kütusepaaki täita mitme liitri võrra rohkem kui eelnevatel aastatel.

Summad kommentaare: 0

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.