Auto valimisel keskendub ostja p\u00f5hiliselt mootorile, kuid k\u00e4igukast omab sama t\u00e4htsust. Sellest s\u00f5ltub, kuidas rakendatakse auto j\u00f5uallikat ja kui palju k\u00fctust on selle t\u00f6\u00f6ks vaja.<\/p>\n
<\/p>\n
\u00dcldiselt on kahte sorti k\u00e4igukaste: manuaal ja automaat. Esimene on s\u00f5itjate seas k\u00f5ige tuntum. Teisest on olemas mitu erinevat variatsiooni, s\u00f5ltuvalt kastutatavast struktuurist. Valikuvariantide seas on planetaar, muutuv\u00fclekandega ehk variatork\u00e4igukast ja topeltsiduriga k\u00e4igukast, mille populaarsus on viimaste aastate jooksul t\u00f5usnud. Esimesi selliseid k\u00e4igukaste tutvustati autoturul selle sajandi alguses Volkswageni tootja poolt. See k\u00e4igukast on DSG (Direct Shift Gearbox). Hetkel on seda t\u00fc\u00fcpi k\u00e4igukast paigaldatud igale automargile, mis kuuluvad antud tootja alla, kaasarvatud \u0160kodadele.<\/p>\n
Topeltsiduriga k\u00e4igukast kombineerib mehaanilise ja automaatk\u00e4igukasti t\u00f6\u00f6p\u00f5him\u00f5tted. See k\u00e4igukast t\u00f6\u00f6tab t\u00e4isautomaatses reziimis, kuid on olemas ka v\u00f5imalus vahetada k\u00e4ike manuaalselt. Seda struktuuri iseloomustab p\u00f5hiliselt kaks sidurit v\u00f5i siduripaneelid, mis on olemas kuivversioonis (n\u00f5rgematel mootoritel) v\u00f5i m\u00e4rgversioonis, mis t\u00f6\u00f6tab \u00f5li sisse sukeldatuna (suurematel mootoritel). \u00dcks sidur<\/a><\/strong> tegeleb paaritu arvuga k\u00e4ikudega ja tagasik\u00e4iguga ja teine tegeleb paarisarvuliste k\u00e4ikudega.<\/p>\n Olemas on veel kaks siduriv\u00f5lli ja kaks peav\u00f5lli. Nii on j\u00e4rgmine suurem k\u00e4ik alati valmis kiireks aktiveerumiseks. N\u00e4iteks, kui auto l\u00e4heb kolmanda k\u00e4igu peale, kuid neljas k\u00e4ik on juba valitud, aga pole veel aktiivne<\/a><\/strong>, siis paarisarvuline sidur sulgub, selleks et kasutada neljandat k\u00e4iku. Sedapidi saavad vedava silla rattad alati p\u00f6\u00f6rdeid. Selle t\u00f5ttu on autol hea kiirendus. Lisaks sellele t\u00f6\u00f6tab auto tavas\u00f5idul optimaalsete p\u00f6\u00f6rete piires. Sellele lisandub veel \u00fcks eelis \u2013 k\u00fctusekulu, mis on enamikel juhtudel v\u00e4iksem kui manuaalk\u00e4igukastidel.<\/p>\n V\u00f5tame n\u00e4idiseks \u0160koda Octavia, mis on populaarse 1.4 150 KW bensiinimootoriga. T\u00e4nu kuuek\u00e4igulise manuaalk\u00e4igukasti \u00fclekandemehhanismile on auto keskmine k\u00fctusekulu 5.3 liitrit bensiini 100 km kohta. Seitsmek\u00e4igulise DSG k\u00e4igukastiga on auto keskmine k\u00fctusekulu 5 liitrit. Veelgi enam, sellise k\u00e4igukastiga mootor<\/a><\/strong> kasutab linnaoludes palju v\u00e4hem k\u00fctust. Octavia 1.4 150KM puhul 6.1 liitrit 100 km kohta automaatidel v\u00f5rreldes 6.7 liitriga manuaalkastidel.<\/p>\n Sarnased erinevused esinevad diiselautodel. N\u00e4iteks \u0160koda Karoq 1.6 TDI 115KW millel on 6-k\u00e4iguline manuaalk\u00e4igukast, mis p\u00f5letab keskmiselt 4.6 liitrit diislit 100 km kohta (5 liitrit linnaoludes). Seitsmek\u00e4igulise DSG k\u00e4igukasti puhul on keskmine k\u00fctusekulu 0.2 liitri v\u00f5rra v\u00e4iksem (linnas 0.4).<\/p>\n Vaieldamatu DSG k\u00e4igukastide eelis on s\u00f5itja mugavus, kuna pole vajadust vahetada k\u00e4ike manuaalselt. Veel \u00fcks selliste k\u00e4igukastide eelis on erinevad t\u00f6\u00f6reziimid nagu sport re\u017eiim, mis muudab mootorist maksimum p\u00f6\u00f6rete k\u00e4ttesaamise kiiremaks.<\/p>\n Tundub, et auto, millel on DSG k\u00e4igukast, on k\u00f5ige kasulikum s\u00f5itjale, kes liikleb palju linnaliikluses. Selline k\u00e4igukast aitab v\u00e4hendada k\u00fctusekulu ja on mugav, kui s\u00f5ita tihedas liikluses.<\/p>\n