Iga\u00fcks, kes on j\u00e4lginud bensiini ja diislik\u00fctuse hindu (nii internetis kui tankimisjaamas), on kindlasti t\u00e4hele pannud m\u00f5ningast k\u00fctuse hinnat\u00f5usu. K\u00fctusehindade t\u00f5us ei ole kellelegi meelep\u00e4rane, eriti kui selline muutus toimub v\u00e4ga ootamatult. Taoline \u00fcllatus v\u00f5ib olla veidi kergemini talutav, kui oleme teadlikud sellest, millised tegurid k\u00fctusehindu m\u00f5jutavad.<\/p>\n
K\u00fctuse hinnad ja maksud
\nEksperdid \u00fctlevad tihti, et tarbija ei m\u00f5ista maksude rolli hinnakujunduses. 2017. aastal Poolas l\u00e4bi viidud Ettev\u00f5tjate ja T\u00f6\u00f6andjate Liidu uuringu kohaselt uskus 21% k\u00fcsitletutest (\u00fcks viiest!), et nad ei maksa mingeid makse. Sinna hulka kuulusid ka aktsiisid ja k\u00e4ibemaks!
\nSiiski maksame me tegelikult mitmeid erinevaid makse. N\u00e4iteks oma sissetuleku pealt, olgu selleks siis lepinguline t\u00f6\u00f6 v\u00f5i ettev\u00f5tlus, maksame me tulumaksu. Enamiku toodete ja teenuste puhul sisaldub nende hinnas ka k\u00e4ibemaks. Samuti maksame makse siis, kui k\u00e4ime oma s\u00f5idukit tankimas. PPIaTO (Polish Petroleum Industry and Trade Organization) uuringu kohaselt v\u00f5ivad erinevad maksud moodustada ligi 60% k\u00fctusehindadest!
\nPPIaTO andmetel koosneb bensiinijaamas m\u00fc\u00fcdava diislik\u00fctuse hind j\u00e4rgmistest komponentidest:
\n\u2022 Rafineerimistehase hind (42%)
\n\u2022 Aktsiis (30%)
\n\u2022 K\u00fctuse hind (7%)
\n\u2022 K\u00e4ibemaks (19%)
\n\u2022 Bensiinijaama juurdehindlus (2%)
\nBensiini puhul on olukord sarnane:
\n\u2022 Rafineerimistehase hind (39%)
\n\u2022 Aktsiisimaks (37%)
\n\u2022 K\u00fctuse hind (3%)
\n\u2022 K\u00e4ibemaks (19%)
\n\u2022 Bensiinijaama juurdehindlus (2%)
\nVeeldatud naftagaasi puhul on see struktuur veidi erinev:
\n\u2022 Rafineerimistehase hind (40%)
\n\u2022 Aktsiisimaks (23%)
\n\u2022 K\u00fctuse hind (5%)
\n\u2022 K\u00e4ibemaks (19%)
\n\u2022 Bensiinijaama juurdehindlus (13%)
\nNeed uuringud viidi l\u00e4bi 2016. aastal. Samasugustele j\u00e4reldustele j\u00f5udsid ka Picodi ettev\u00f5tte anal\u00fc\u00fctikud, kes vaatlesid t\u00e4helepanelikult erinevaid k\u00fctusehindu. Nende arvutuste kohaselt koosneb k\u00e4esoleval aastal bensiini hind Poolas j\u00e4rgmistest osadest:
\n\u2022 47% – hulgim\u00fc\u00fcgihind
\n\u2022 30,6% – aktsiisimaks
\n\u2022 18,7% – k\u00e4ibemaks
\n\u2022 2,5% – k\u00fctuse hind
\n\u2022 1,2% – bensiinijaama juurdehindlus
\nSeega, olenemata uuringute l\u00e4biviijast, on tulemused samad, 50-60% k\u00fctuse hinnast moodustavad maksud ja ainult 40-50% on k\u00fctuse tegelik hind. Tasub siiski m\u00e4rkida, et maksud arvutatakse protsentides, n\u00e4iteks k\u00e4ibemaks, mis arvutatakse hulgim\u00fc\u00fcgi netohinna alusel, millele lisandub aktsiis ja k\u00fctusetasu. See t\u00e4hendab, et peamist rolli k\u00fctusehinnas m\u00e4ngib rafineerimistehaste tasu. Need s\u00f5ltuvad peamiselt maailmaturu olukorrast.
\nMillest s\u00f5ltuvad rafineerimistehaste k\u00fctusehinnad?
\nHulgim\u00fc\u00fcgihindu Eestis m\u00f5jutab k\u00f5ige enam nafta hind maailmaturul ja euro v\u00e4\u00e4rtus dollari suhtes. Dollar on peamine valuuta, mida naftaturul kasutatakse.
\nNafta hinda omakorda m\u00f5jutab k\u00f5ige rohkem selle materjali praegune ja ennustatav n\u00f5udlus\/pakkumine ning valuutaturu hetkeolukord, mis puudutab USA dollarit. Selle materjali hinda m\u00f5jutavad ka investorite poolt sooritatavad tehingud finantsturgudel. Palju s\u00f5ltub ka geopoliitikast – OPECi (naftat eksportivate riikide organisatsioon) ja v\u00f5imsate suurriikide (n\u00e4iteks USA ja Venemaa) otsustest.
\nTeine tegur, mida me samuti eelnevalt mainisime, on USA dollari ja euro vahetuskurss valuutaturul, mis s\u00f5ltub Euroopa riikide ja USA majanduse \u00fcldisest seisukorrast. Loomulikult m\u00f5jutavad USA dollari kurssi ka erinevad poliitilised s\u00fcndmused USAs.
\nKeskmine k\u00fctusehind Eestis ei olegi tegelikult nii k\u00f5rge?
\nL\u00f5petuseks tuleb \u00f6elda, et bensiinijaamade k\u00fctusehindu m\u00f5jutab k\u00f5ige enam globaalse naftaturu olukord. Kuigi bensiini ja diisli hindu m\u00f5jutavad loomulikult ka riiklikud maksud, on need tegelikult suhteliselt stabiilsed, olenemata sellest, milline erakond aktsiiside kehtestamise eest vastutab.
\nLoomulikult ei soosi l\u00e4biviidavad muudatused kunagi tarbijat ning \u00fcha enam lisandub erinevaid listasusid, n\u00e4iteks s\u00e4testatakse teatud riikides heitkoguste tasu. Ametlikult maksavad selle eest k\u00fctuse importijad ja tootjad. Siiski ei ole mingit kahtlust, et l\u00f5ppude l\u00f5puks maksab selle ikkagi kinni tarbija, kes peab oma k\u00fctusepaaki t\u00e4itma. Euroopa riikides j\u00f5ustub see muudatus 2019. aasta alguses.
\nLohutuseks v\u00f5ib \u00f6elda, et keskmised k\u00fctusehinnad Eestis on siiski madalamad kui paljudes teistes Euroopa riikides. Kahjuks leidub ka mitmeid l\u00e4hiriike, kus k\u00fctuse eest tuleb taskuid kergendada veelgi v\u00e4hem. N\u00e4iteks maksab k\u00fctusepaagi t\u00e4itmine v\u00e4hem nii Poolas, Ungaris, Leedus kui ka L\u00e4tis. Sellistes riikides nagu Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Kreeka maksab liiter k\u00fctust rohkem kui 1.40 (eurodes) ning Itaalias, Portugalis ja Madalmaades rohkem kui 1.50!
\nLoomulikult ei peegelda see v\u00f5rdlus Eesti elu tegelikkust. Selle p\u00f5hjuseks on erinev palgatase v\u00f5rreldes L\u00e4\u00e4ne-Euroopaga. Hollandlase jaoks ei ole taoline k\u00fctusehind v\u00e4ga suur probleem, sest ta teenib palju rohkem kui keskmine eestlane, kelle jaoks ka kohalik hind on \u00fcsna soolane. Samas n\u00e4itavad teatud indikaatorid, et ka eestlaste ostuj\u00f5ud hakkab kasvama. P\u00e4rast m\u00f5ne aasta tagust kriisi on majandus hakanud taas toibuma ning keskmise palga eest on v\u00f5imalik soetada rohkem kaupu ja teenuseid. See t\u00e4hendab ka seda, et tavainimene suudab \u00fche kuu palga eest k\u00fctusepaaki t\u00e4ita mitme liitri v\u00f5rra rohkem kui eelnevatel aastatel.<\/p>\n
<\/p>\n