{"id":745,"date":"2018-03-26T14:44:03","date_gmt":"2018-03-26T11:44:03","guid":{"rendered":"https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/?p=745"},"modified":"2024-10-11T16:01:46","modified_gmt":"2024-10-11T13:01:46","slug":"miks-poletavad-autod-rohkem-kutust","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/miks-poletavad-autod-rohkem-kutust\/","title":{"rendered":"Miks p\u00f5letavad autod rohkem k\u00fctust kui tootjad v\u00e4idavad?"},"content":{"rendered":"<div id=\"ez-toc-container\" class=\"ez-toc-v2_0_74 counter-hierarchy ez-toc-counter ez-toc-transparent ez-toc-container-direction\">\n<p class=\"ez-toc-title\" style=\"cursor:inherit\">Sisukord<\/p>\n<label for=\"ez-toc-cssicon-toggle-item-6a263747a9664\" class=\"ez-toc-cssicon-toggle-label\"><span class=\"ez-toc-cssicon\"><span class=\"eztoc-hide\" style=\"display:none;\">Toggle<\/span><span class=\"ez-toc-icon-toggle-span\"><svg style=\"fill: #999;color:#999\" xmlns=\"http:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" class=\"list-377408\" width=\"20px\" height=\"20px\" viewBox=\"0 0 24 24\" fill=\"none\"><path d=\"M6 6H4v2h2V6zm14 0H8v2h12V6zM4 11h2v2H4v-2zm16 0H8v2h12v-2zM4 16h2v2H4v-2zm16 0H8v2h12v-2z\" fill=\"currentColor\"><\/path><\/svg><svg style=\"fill: #999;color:#999\" class=\"arrow-unsorted-368013\" xmlns=\"http:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" width=\"10px\" height=\"10px\" viewBox=\"0 0 24 24\" version=\"1.2\" baseProfile=\"tiny\"><path d=\"M18.2 9.3l-6.2-6.3-6.2 6.3c-.2.2-.3.4-.3.7s.1.5.3.7c.2.2.4.3.7.3h11c.3 0 .5-.1.7-.3.2-.2.3-.5.3-.7s-.1-.5-.3-.7zM5.8 14.7l6.2 6.3 6.2-6.3c.2-.2.3-.5.3-.7s-.1-.5-.3-.7c-.2-.2-.4-.3-.7-.3h-11c-.3 0-.5.1-.7.3-.2.2-.3.5-.3.7s.1.5.3.7z\"\/><\/svg><\/span><\/span><\/label><input type=\"checkbox\"  id=\"ez-toc-cssicon-toggle-item-6a263747a9664\"  aria-label=\"Toggle\" \/><nav><ul class='ez-toc-list ez-toc-list-level-1 ' ><li class='ez-toc-page-1 ez-toc-heading-level-1'><a class=\"ez-toc-link ez-toc-heading-1\" href=\"https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/miks-poletavad-autod-rohkem-kutust\/#Seda_standardit_kasutatakse_vordlemiseks\" >Seda standardit kasutatakse v\u00f5rdlemiseks<\/a><\/li><li class='ez-toc-page-1 ez-toc-heading-level-1'><a class=\"ez-toc-link ez-toc-heading-2\" href=\"https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/miks-poletavad-autod-rohkem-kutust\/#Uued_reeglid_kutusekulu_mootmiseks\" >Uued reeglid k\u00fctusekulu m\u00f5\u00f5tmiseks<\/a><\/li><\/ul><\/nav><\/div>\n<p><strong>Auto tehnilised parameetrid n\u00e4itavad k\u00fctusekulu t\u00e4pset v\u00e4\u00e4rtust: nii linnas\u00f5idul, v\u00e4ljaspool linna kui vahepeal. Kuid nende numbrite m\u00e4\u00e4ramine on praktikas keeruline ning autod kipuvad k\u00fctust p\u00f5letama erineva intensiivsusega. Miks aga p\u00f5letavad siiski autod rohkem k\u00fctust kui tootjad v\u00e4idvad?<\/strong><\/p>\n<p><!--more--><\/p>\n<p><span style=\"font-size: 11pt;\">Kas see t\u00e4hendab, et tootjad ei suuda tegelikku kulu m\u00e4\u00e4rata? V\u00f5i valetavad tootjad tarbijatele? Tuleb v\u00e4lja, et vanden\u00f5uteooriad siin ei kehti.<\/span><\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<div class=\"check-vin-btn-container check-vin-btn-container--green\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"check-vin-btn--arrow\"><\/div>\n\t\t\t\t\t\t<iframe id=\"ASD-PA-9900010110-31-4366\" title=\"Ostke autoDNA aruanded paketis\" src=\"https:\/\/afilio.autodna.ee\/ext\/load\/9900010110\/31?p_label=Kontrolli+VIN+koodi&p_color=green\" style=\"width: 271px; height: 59px; border: 0;\" scrolling=\"no\"><\/iframe><script type=\"text\/javascript\">PA.load(\"9900010110-31-4366\", \"paketid\");<\/script>\r\n\n\t\t\t\t\t<\/div>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<h1><span class=\"ez-toc-section\" id=\"Seda_standardit_kasutatakse_vordlemiseks\"><\/span><strong>Seda standardit kasutatakse v\u00f5rdlemiseks<\/strong><span class=\"ez-toc-section-end\"><\/span><\/h1>\n<p>Kasutusjuhendis v\u00e4lja toodud k\u00fctusetarbimise m\u00e4\u00e4ramine on peaaegu v\u00f5imatu. See on tingitud asjaolust, et tootja poolt avaldatud v\u00e4\u00e4rtused on saadud v\u00e4ga t\u00e4psete m\u00f5\u00f5tets\u00fcklite k\u00e4igus \u0161assiid\u00fcnamomeetril, mitte tegelikus liikluses. M\u00f5\u00f5tets\u00fckli k\u00e4igus j\u00e4ljendatakse k\u00fclma mootori k\u00e4ivitamist ning seej\u00e4rel &#8220;s\u00f5idab&#8221; auto teatud aja jooksul kindlalt m\u00e4\u00e4ratletud kiirusel.<\/p>\n<p>Sellise katse ajal kogutakse kokku k\u00f5ik auto poolt tekitatud heitgaasid &#8211; nii m\u00f5\u00f5detakse nii heite koguseid kui ka keskmist k\u00fctusekulu.<\/p>\n<p>M\u00f5\u00f5tmists\u00fcklid on loodud selleks, et simuleerida tegelikke tingimusi, kuid tulemusi saab reaalselt kasutada ainult erinevate s\u00f5idukite k\u00fctusekulu v\u00f5rdlemiseks. Praktikas on tulemused erinevad isegi siis, kui sama juht samas s\u00f5idukis liigub iga p\u00e4ev samal marsruudil. Teisis\u00f5nu, tehase andmeid k\u00fctuse tarbimise kohta saab kasutada \u00fcksnes teavitamise eesm\u00e4rgil ja sellele \u00fckski ei tohiks liiga palju r\u00f5hku panna. N\u00fc\u00fcd tekib k\u00fcsimus &#8211; millisel faktoril on k\u00f5ige suurem m\u00f5ju k\u00fctusekulule reaalsetes tingimustes?<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<div id=\"attachment_3716\" style=\"width: 1010px\" class=\"wp-caption alignnone\"><a href=\"https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/wp-content\/uploads\/2019\/04\/Fuel-Economy.jpg\"><img decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-3716\" class=\"wp-image-3716 size-full\" src=\"https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/wp-content\/uploads\/2019\/04\/Fuel-Economy.jpg\" alt=\"Kes on s\u00fc\u00fcdi?\" width=\"1000\" height=\"600\" srcset=\"https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/wp-content\/uploads\/2019\/04\/Fuel-Economy.jpg 1000w, https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/wp-content\/uploads\/2019\/04\/Fuel-Economy-300x180.jpg 300w, https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/wp-content\/uploads\/2019\/04\/Fuel-Economy-768x461.jpg 768w, https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/wp-content\/uploads\/2019\/04\/Fuel-Economy-624x374.jpg 624w\" sizes=\"(max-width: 1000px) 100vw, 1000px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-3716\" class=\"wp-caption-text\">Kes on s\u00fc\u00fcdi?<\/p><\/div>\n<p><strong style=\"font-style: italic; font-size: 1.5rem;\">S\u00fc\u00fcdlane &#8211; juht ja teenindusjaam!<\/strong><\/p>\n<p>Autojuhid usuvad, et nende s\u00f5idukid peaksid olema \u00f6konoomsemad ning s\u00fc\u00fcdistavad suures k\u00fctusetarbimises rohkem tootjaid kui iseennast. Mis m\u00f5jutab k\u00fctusekulu, kui v\u00f5rdleme kahte n\u00e4iliselt identset s\u00f5idukit, millel on erinevad juhid? Siin on v\u00e4lja toodud k\u00f5ige olulisemad tegurid, mis p\u00f5hjustavad k\u00fctuse liigtarbimist. K\u00fctusekulu eest vastutab kogu auto, mitte ainult mootor!<\/p>\n<p>&#8211; S\u00f5it l\u00fchikestel vahemaadel, kus oluline protsent l\u00e4bis\u00f5idust toimub k\u00fclma mootori ja k\u00e4iturs\u00fcsteemiga. Samuti kasutatakse liiga kleepuvaid \u00f5lisid v\u00f5i karburaatoriga t\u00f6\u00f6tava mootori korral unustatakse \u00f5huklapp v\u00e4lja l\u00fclitada.<\/p>\n<p>&#8211; Liiga suure koormusega s\u00f5itmine &#8211; tihti juhtub, et s\u00f5idetakse ringi autoga, mille pagasiruumis on kilode viisi kasutut kraami.<\/p>\n<p>&#8211; V\u00e4ga d\u00fcnaamiline s\u00f5idustiil, pidurite tihe kasutamine. Pidurid teisaldavad auto energia soojuseks &#8211; see t\u00e4hendab, et s\u00f5idu j\u00e4tkamiseks peame gaasipedaali s\u00fcgavamale suruma!<\/p>\n<p>&#8211; Suurel kiirusel s\u00f5itmine &#8211; auto aerod\u00fcnaamiline vastupanu t\u00f5useb oluliselt, kui kiirus kasvab. Linnapiirkondades ei ole olulist vahet, kuid kiirusel \u00fcle 100 km\/h on erinevus m\u00e4rgatav ja vastupanu \u00fcletamiseks kulub rohkem k\u00fctust.<\/p>\n<p>&#8211; Kasutu katuseraam, kuid ka kena v\u00e4ljan\u00e4gemisega spoiler &#8211; linnast v\u00e4ljaspool s\u00f5ites v\u00f5ib see k\u00fctusekulu suurendada nii m\u00f5negi liitri v\u00f5rra.<\/p>\n<p>&#8211; Pidurite ja ajamite hoolduse edasil\u00fckkamine, mille tagaj\u00e4rjeks on halvasti kalibreeritud s\u00f5iduk. Isegi valesti t\u00e4idetud rehvid v\u00f5ivad m\u00f5jutada k\u00fctuse tarbimist.<\/p>\n<p>Nagu n\u00e4eme, on enamasti juht see, kes vastutab k\u00fctusekulu eest (ning teatud m\u00e4\u00e4ral ka auto mehaanik). Kuidas on tootjaga? Loomulikult leidub autosid, mille k\u00fctusetarbimine erineb suurel m\u00e4\u00e4ral. Kuid t\u00e4nap\u00e4eval, rangete heitnormide ajastul, muutuvad need parameetrid erinevate mudelite vahel \u00fcha v\u00f5rdsemaks<strong>.<\/strong><\/p>\n<h1><span class=\"ez-toc-section\" id=\"Uued_reeglid_kutusekulu_mootmiseks\"><\/span><strong>Uued reeglid <a href=\"https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/saastlik-soitmine\/\" target=\"_blank\" rel=\"nofollow noopener\">k\u00fctusekulu<\/a> m\u00f5\u00f5tmiseks<\/strong><span class=\"ez-toc-section-end\"><\/span><\/h1>\n<p>Euroopa Liidus m\u00fc\u00fcdavad autod peavad olema varustatud mootoriga, mis vastab Euro 6 normile. Samuti on kehtestatud uued k\u00fctusekulu m\u00f5\u00f5tmise eeskirjad.<\/p>\n<p>Kasutusjuhendis v\u00e4lja toodud k\u00fctusetarbimise saavutamine on peaaegu v\u00f5imatu. See on tingitud asjaolust, et tootja poolt m\u00e4rgitud v\u00e4\u00e4rtused on m\u00e4\u00e4ratletud m\u00f5\u00f5tets\u00fckli jooksul, mis ei toimu tegelikus liikluses, vaid \u0161assiid\u00fcnamomeetril. Need on m\u00f5\u00f5tets\u00fcklid, mis j\u00e4ljendavad k\u00fclma mootori k\u00e4ivitamist ning auto \u201es\u00f5idab\u201c teatud aja jooksul kindlaks m\u00e4\u00e4ratud kiirusel.<\/p>\n<p>Varem koosnes &#8220;linnats\u00fckkel&#8221; neljast j\u00e4rjestikusest ts\u00fcklist, mis olid kaksk\u00fcmmend sekundit pikad ning mille eesm\u00e4rk oli j\u00e4ljendada linnas\u00f5itu Euroopa suurlinnas. Iga ts\u00fckkel (d\u00fcnamomeetril) oli 4052 m pikk, keskmine kiirus oli 18,7 km\/h ja maksimaalne kiirus 50 km\/h. Alates 2000. aastast toimub see neljakordne m\u00f5\u00f5tmise ts\u00fckkel siis, kui auto mootor on t\u00e4iesti k\u00fclm. &#8220;Linnav\u00e4line&#8221; ts\u00fckkel algas kohe p\u00e4rast linnats\u00fckli l\u00f5ppu ning kestis 400 sekundit &#8211; keskmine kiirus 62,6 km\/h ja maksimaalne kiirus 120 km\/h (v\u00e4ikeste ja aeglaste autode puhul 90 km\/h). Kombineeritud &#8220;linna&#8221; ja &#8220;linnav\u00e4liseid&#8221; katseid koos k\u00fclmk\u00e4ivituse protseduuriga nimetati NEDC (New European Driving Cycle). Selle tulemuseks oli nn keskmine normaliseeritud k\u00fctusekulu, mida autotootjad kasutasid mudelite kirjeldamisel.<\/p>\n<p>Uus WLTP-ts\u00fckkel erineb oluliselt NEDC-st. Auto liigub madalamal temperatuuril ning samuti v\u00f5etakse arvesse lisavarustust (see t\u00e4hendab lisamassi s\u00f5idukis). Lisaks suurendati maksimaalset kiirust ja kiirendust kindlaksm\u00e4\u00e4ratud kiirusele. K\u00f5ige olulisem on aga see, et autod lahkuvad laborist ka t\u00e4navatel ringi liikumiseks.<\/p>\n<blockquote>\n<div id=\"attachment_3634\" style=\"width: 810px\" class=\"wp-caption alignnone\"><a href=\"https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/wp-content\/uploads\/2019\/08\/gas_fuel_low_shutterstock.jpg\"><img decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-3634\" class=\"wp-image-3634 size-full\" src=\"https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/wp-content\/uploads\/2019\/08\/gas_fuel_low_shutterstock.jpg\" alt=\"Suur k\u00fctusekulu\" width=\"800\" height=\"600\" srcset=\"https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/wp-content\/uploads\/2019\/08\/gas_fuel_low_shutterstock.jpg 800w, https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/wp-content\/uploads\/2019\/08\/gas_fuel_low_shutterstock-300x225.jpg 300w, https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/wp-content\/uploads\/2019\/08\/gas_fuel_low_shutterstock-768x576.jpg 768w, https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/wp-content\/uploads\/2019\/08\/gas_fuel_low_shutterstock-624x468.jpg 624w\" sizes=\"(max-width: 800px) 100vw, 800px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-3634\" class=\"wp-caption-text\">Suur k\u00fctusekulu<\/p><\/div>\n<p>Uued eeskirjad on m\u00f5eldud kataloogiandmete realistlikumaks muutmiseks. See t\u00e4hendab, et tootjate kataloogides avaldatud k\u00fctusekulu v\u00f5ib suureneda isegi 30-40% v\u00f5rra. T\u00e4nu sellele v\u00f5ime tulevikus kataloogide andmeid t\u00f5sisemalt v\u00f5tta.<\/p><\/blockquote>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<div class=\"info-frame-container info-frame-magnifier info-iframe-border--blue\">\n      <div class=\"info-frame-icon info-frame-magnifier\"><\/div>\n\n\t\t\t<div class=\"info-frame-header info-frame-header-orange\">autoDNA<\/div>\n\t\t\t<div class=\"info-frame-content\"><\/p>\n<p>Kas teile meeldis see artikkel? Kas soovite oma kommentaarides midagi k\u00fcsida? Jagage julgelt oma tagasisidet ja kommenteerige artikli allosas. Ja pidage meeles \u2013 alati enne auto, mootorratta v\u00f5i isegi haagise ostmist \u2013 kontrollige autoDNA-ga VIN-koodi alusel s\u00f5iduki ajalugu. VIN-koodi kontroll on \u00fcks olulisemaid asju, mida teha enne kasutatud s\u00f5iduki ostuotsust. T\u00e4nu sellele aitab autoDNA teil teha teadlikke otsuseid.<\/p>\n<p><div class=\"check-vin-btn-container check-vin-btn-container--orange\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"check-vin-btn--arrow\"><\/div>\n\t\t\t\t\t\t<iframe id=\"ASD-PA-9900010110-31-4366\" title=\"Ostke autoDNA aruanded paketis\" src=\"https:\/\/afilio.autodna.ee\/ext\/load\/9900010110\/31?p_label=VIN+kontroll&p_color=orange\" style=\"width: 271px; height: 59px; border: 0;\" scrolling=\"no\"><\/iframe><script type=\"text\/javascript\">PA.load(\"9900010110-31-4366\", \"paketid\");<\/script>\r\n\n\t\t\t\t\t<\/div><\/p>\n<p><\/div>\n    <\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Auto tehnilised parameetrid n\u00e4itavad k\u00fctusekulu t\u00e4pset v\u00e4\u00e4rtust: nii linnas\u00f5idul, v\u00e4ljaspool linna kui vahepeal. Kuid nende numbrite m\u00e4\u00e4ramine on praktikas keeruline ning autod kipuvad k\u00fctust p\u00f5letama erineva intensiivsusega. Miks aga p\u00f5letavad siiski autod rohkem k\u00fctust kui tootjad v\u00e4idvad?<\/p>\n","protected":false},"author":11,"featured_media":3935,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1411,1408],"tags":[8,37,16,36,56,6,15,83,117,38,7,14,28,27,9,26,30,13,45,520,47,17,519,134,959],"class_list":["post-745","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-autodna-soovitab","category-koik","tag-auto","tag-auto-internetis","tag-auto-naisterahvale","tag-auto-ostmine","tag-autod","tag-autodna","tag-autodna-ee","tag-autot","tag-blogi","tag-hooldusajalugu","tag-kasutatud-auto","tag-kasutatud-autode-euroopast","tag-kuidas-osta-autot-saksamaal","tag-laane-euroopa","tag-online","tag-osta-auto","tag-osta-autot","tag-prantsusmaa","tag-rehvid","tag-rehvirohk","tag-tahelepanu","tag-tahtsaimad-aspektid","tag-talv","tag-vihjeid","tag-vin"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/745","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/wp-json\/wp\/v2\/users\/11"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=745"}],"version-history":[{"count":9,"href":"https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/745\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4601,"href":"https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/745\/revisions\/4601"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3935"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=745"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=745"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=745"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}