{"id":657,"date":"2023-11-28T12:48:55","date_gmt":"2023-11-28T10:48:55","guid":{"rendered":"https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/?p=657"},"modified":"2024-10-11T15:46:15","modified_gmt":"2024-10-11T12:46:15","slug":"kuidas-kulglibisemisest-hoiduda","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/kuidas-kulglibisemisest-hoiduda\/","title":{"rendered":"Kuidas talvel k\u00fclglibisemisest hoiduda?"},"content":{"rendered":"<div id=\"ez-toc-container\" class=\"ez-toc-v2_0_74 counter-hierarchy ez-toc-counter ez-toc-transparent ez-toc-container-direction\">\n<p class=\"ez-toc-title\" style=\"cursor:inherit\">Sisukord<\/p>\n<label for=\"ez-toc-cssicon-toggle-item-69e27787a3c64\" class=\"ez-toc-cssicon-toggle-label\"><span class=\"ez-toc-cssicon\"><span class=\"eztoc-hide\" style=\"display:none;\">Toggle<\/span><span class=\"ez-toc-icon-toggle-span\"><svg style=\"fill: #999;color:#999\" xmlns=\"http:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" class=\"list-377408\" width=\"20px\" height=\"20px\" viewBox=\"0 0 24 24\" fill=\"none\"><path d=\"M6 6H4v2h2V6zm14 0H8v2h12V6zM4 11h2v2H4v-2zm16 0H8v2h12v-2zM4 16h2v2H4v-2zm16 0H8v2h12v-2z\" fill=\"currentColor\"><\/path><\/svg><svg style=\"fill: #999;color:#999\" class=\"arrow-unsorted-368013\" xmlns=\"http:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" width=\"10px\" height=\"10px\" viewBox=\"0 0 24 24\" version=\"1.2\" baseProfile=\"tiny\"><path d=\"M18.2 9.3l-6.2-6.3-6.2 6.3c-.2.2-.3.4-.3.7s.1.5.3.7c.2.2.4.3.7.3h11c.3 0 .5-.1.7-.3.2-.2.3-.5.3-.7s-.1-.5-.3-.7zM5.8 14.7l6.2 6.3 6.2-6.3c.2-.2.3-.5.3-.7s-.1-.5-.3-.7c-.2-.2-.4-.3-.7-.3h-11c-.3 0-.5.1-.7.3-.2.2-.3.5-.3.7s.1.5.3.7z\"\/><\/svg><\/span><\/span><\/label><input type=\"checkbox\"  id=\"ez-toc-cssicon-toggle-item-69e27787a3c64\"  aria-label=\"Toggle\" \/><nav><ul class='ez-toc-list ez-toc-list-level-1 ' ><li class='ez-toc-page-1 ez-toc-heading-level-2'><a class=\"ez-toc-link ez-toc-heading-1\" href=\"https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/kuidas-kulglibisemisest-hoiduda\/#Pidurdamine\" >Pidurdamine<\/a><\/li><li class='ez-toc-page-1 ez-toc-heading-level-2'><a class=\"ez-toc-link ez-toc-heading-2\" href=\"https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/kuidas-kulglibisemisest-hoiduda\/#Autoga_kulglibisemises\" >Autoga k\u00fclglibisemises<\/a><\/li><li class='ez-toc-page-1 ez-toc-heading-level-2'><a class=\"ez-toc-link ez-toc-heading-3\" href=\"https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/kuidas-kulglibisemisest-hoiduda\/#Libedaga_kurvis\" >Libedaga kurvis<\/a><\/li><li class='ez-toc-page-1 ez-toc-heading-level-2'><a class=\"ez-toc-link ez-toc-heading-4\" href=\"https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/kuidas-kulglibisemisest-hoiduda\/#Takistusest_moodasoit\" >Takistusest m\u00f6\u00f6das\u00f5it<\/a><\/li><\/ul><\/nav><\/div>\n<div id=\"title-extra\">P\u00f5hireeglid ja s\u00f5idu-v\u00f5tted, mida peab iga autojuht talvel libedaga s\u00f5ites teadma.<\/div>\n<p>Talvel saab autoga \u201cuisutamist\u201d v\u00e4ltida, kui autojuht valib kiiruse vastavalt teeoludele ning arvestab kaasliiklejate v\u00f5imalike lollustega, j\u00e4ttes endale piisavalt tegutsemisruumi ohuolukorrast v\u00e4lja tulemiseks<\/p>\n<p><!--more--><\/p>\n<p><b>Kui teeolud on muutunud kehvaks, siis tihtipeale on ikka inimesi, kes oma v\u00f5imeid \u00fclehindavad, ning \u00fcpris kiiresti kraavis l\u00f5petavad. Selleks et seda ei juhtuks, tuleks meeles pidada neid nelja asja, mida libedaga teha ei tohiks.<\/b><\/p>\n<h2><span class=\"ez-toc-section\" id=\"Pidurdamine\"><\/span><b>Pidurdamine<\/b><span class=\"ez-toc-section-end\"><\/span><\/h2>\n<p>Talvel on s\u00f5iduki pidurdusmaa neli korda pikem kui sama kiirusega suvel s\u00f5ites. Kui kahandad kiirust \u00fche \u00fchiku v\u00f5rra, l\u00fcheneb peatumistee kahe \u00fchiku v\u00f5rra ja vastupidi \u2013 kui suurendad kiirust \u00fche \u00fchiku v\u00f5rra, pikeneb peatumistee kahe \u00fchiku v\u00f5rra.<\/p>\n<p>K\u00f5ige t\u00e4htsam asi, mis talvel autot pidurdades tuleb meelde j\u00e4tta \u2013 libedaga vajuta alati enne pidurdamist alla siduripedaal. Miks on siduri tallamine vajalik?<\/p>\n<ol>\n<li>Esiteks lahutad sidurit vajutades mootori ratastes, mille tulemusel hakkavad k\u00f5ik rattad p\u00f6\u00f6rlema \u00fchtlase kiirusega.<\/li>\n<li>Teiseks ei sure \u00e4kkpidurduse korral mootor v\u00e4lja ning autot on v\u00f5imalik p\u00e4rast pidurdamist takistusest m\u00f6\u00f6da juhtida.<\/li>\n<\/ol>\n<p>\u00c4kkpidurdamisel hoia ABS-ga varustatud autol piduripedaal l\u00f5puni p\u00f5hjas, samal ajal ka sidurit tallates. Tavaliste piduritega varustatud autol tuleb siduripedaali all hoides teise jalaga piduripedaali \u00fcles-alla pumbata.<\/p>\n<p>Kui n\u00e4iteks s\u00f5iduki vasakpoolsed rattad on j\u00e4\u00e4l ja parempoolsed karedamal teeserval, v\u00f5ib auto pidurdamisel keerata juhipoolse k\u00fclje ette. Kui lohisevate ratastega auto hakkab k\u00f5rvale kiskuma, hoia siduripedaal all ning kergita pidurijalga ja rooli auto otseks.<\/p>\n<p>Automaatk\u00e4igukastiga autol puudub sidur, seet\u00f5ttu tuleb libisemise v\u00e4ltimiseks \u201cm\u00e4ngida\u201d nii piduri- kui ka gaasipedaaliga. Vanemad automaatkastid k\u00e4igukangi <strong>D (drive)<\/strong> asendis gaasipedaali lahtilaskmisel mootoriga ei pidurda ning kohe p\u00e4rast gaasipedaali vabastamist veereb auto vabak\u00e4igul.<\/p>\n<p>Kasutades k\u00e4igukangi asendit <strong>1 v\u00f5i 2<\/strong> (aeglane s\u00f5it), saad edukalt ka k\u00e4iguga pidurdada. Paljudel uuematel automaatk\u00e4igukastidel on mootoriga pidurdamiseks k\u00e4igu manuaalne alla vahetamisv\u00f5imalus.<\/p>\n<h2><span class=\"ez-toc-section\" id=\"Autoga_kulglibisemises\"><\/span><b>Autoga k\u00fclglibisemises<\/b><span class=\"ez-toc-section-end\"><\/span><\/h2>\n<p>Kui auto hakkab kergelt k\u00f5rvale kiskuma, piisab sageli gaasijala kergitamisest. Kui see ei aita, vajuta ruttu siduripedaal alla ja keera kohe rooli libisemise suunas (keera ruttu, kuid mitte palju!). Kui k\u00fclglibisemine l\u00f5ppeb, rooli auto otseks.<\/p>\n<p>Libisemise l\u00f5pul tuleb rool keerata otseks veidi enne seda, kui auto l\u00e4heb otseks, vastasel korral algab k\u00fclglibisemine teises suunas. Selle reegli j\u00e4rgi tuleb toimida \u00fchtemoodi nii esi- ja tagaveolise kui ka neljarattaveolise auto puhul. Siduri alla vajutamisel lahutub mootor ratastes ning need hakkavad p\u00f6\u00f6rlema \u00fchesuguse kiirusega ning neile m\u00f5juvad \u00fchesugused j\u00f5ud.<\/p>\n<div class=\"info-frame-container info-frame-magnifier info-iframe-border--blue\">\n      <div class=\"info-frame-icon info-frame-magnifier\"><\/div>\n\n\t\t\t<div class=\"info-frame-header info-frame-header-orange\"><\/div>\n\t\t\t<div class=\"info-frame-content\"><\/p>\n<p>Automaatk\u00e4igukastiga autol sidurit vajutada ei saa. Sellisel autol tuleb gaasipedaal vabastada ning keerata rooli tasakesi libisemise suunas.<\/p>\n<p><\/div>\n    <\/div>\n<p>Juhitavuse taastamisel ei tohi piduripedaali vajutada. Kui on aga selge, et auto enam juhi tegutsemisele ei allu, tuleb ikkagi pidurdada, et s\u00f5iduki kiirus oleks kokkup\u00f5rke hetkel v\u00f5imalikult v\u00e4ike.<\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/wp-content\/uploads\/2023\/07\/kulglibisemine.jpg\"><img decoding=\"async\" class=\"alignnone wp-image-3413 size-full\" src=\"https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/wp-content\/uploads\/2023\/07\/kulglibisemine.jpg\" alt=\"\" width=\"770\" height=\"433\" srcset=\"https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/wp-content\/uploads\/2023\/07\/kulglibisemine.jpg 770w, https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/wp-content\/uploads\/2023\/07\/kulglibisemine-300x169.jpg 300w, https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/wp-content\/uploads\/2023\/07\/kulglibisemine-768x432.jpg 768w, https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/wp-content\/uploads\/2023\/07\/kulglibisemine-624x351.jpg 624w\" sizes=\"(max-width: 770px) 100vw, 770px\" \/><\/a><\/p>\n<h1><\/h1>\n<h2><span class=\"ez-toc-section\" id=\"Libedaga_kurvis\"><\/span><b>Libedaga kurvis<\/b><span class=\"ez-toc-section-end\"><\/span><\/h2>\n<p>Kurvis gaasipedaali tallata on m\u00f5ttetu, sest vedavad rattad libedal nagunii ei vea, vaid kipuvad puksima. Rehvide pidamine kaob ning esiveoline auto l\u00e4heb (olenemata rooli p\u00f6\u00f6ramisest) kurvis otse. Tagaveoline auto aga vastupidi, p\u00f6\u00f6rab k\u00fclje ette, halvemal juhul teeb pirueti ning s\u00f5it l\u00f5ppeb sisekurvi kraavis.<\/p>\n<p>Kui s\u00f5iduki kiirus on teeoludele mittevastav, kipub auto kurvis k\u00e4est minema. Esiosalibisemise p\u00f5hjuseks v\u00f5ib olla ka kurvis pidurdamine, kiirendamine v\u00f5i liigne rooli keeramine.<\/p>\n<p>Esiosa libisemisse sattumise vastu aitab enamasti gaasipedaali vabastamine. Kui sellest ei piisa, vajuta siduripedaal alla ja keera rattad otsemaks. Mingil juhul ei tohi rattaid v\u00e4lja keerata! Kui auto esiosa libiseb v\u00e4liskurvi poole, ei tohi rooli keerata sisekurvi suunas. Alles p\u00e4rast haardumise taastumist saab v\u00f5tta \u00f5ige trajektoori.<\/p>\n<h2><span class=\"ez-toc-section\" id=\"Takistusest_moodasoit\"><\/span><b>Takistusest m\u00f6\u00f6das\u00f5it<\/b><span class=\"ez-toc-section-end\"><\/span><\/h2>\n<p>Teele tekkinud ootamatu takistuse m\u00f6\u00f6dumiseks, tuleb auto kiirust ruttu kahandada. Selleks vajuta kohe siduripedaal alla ja pidurda tugevasti (ilma ABS-ta autol pidurit pumbates). Takistusest m\u00f6\u00f6daroolimine on n\u00e4iteks kiirusega 50 km\/h oluliselt lihtsam kui kiirusega 60 km\/h. Kui n\u00e4ib, et enne takistust autot pidama ei saa, vabasta piduripedaal (siduripedaal hoia endiselt all!) ja \u00fcrita rahulike, sujuvate liigutustega auto takistusest m\u00f6\u00f6da roolida.<\/p>\n<div class=\"info-frame-container info-frame-magnifier info-iframe-border--blue\">\n      <div class=\"info-frame-icon info-frame-magnifier\"><\/div>\n\n\t\t\t<div class=\"info-frame-header info-frame-header-orange\"><\/div>\n\t\t\t<div class=\"info-frame-content\"><\/p>\n<p>Kas teile meeldis see artikkel? Kas soovite oma kommentaarides midagi k\u00fcsida? Jagage julgelt oma tagasisidet ja kommenteerige artikli allosas. Ja pidage meeles \u2013 alati enne auto, mootorratta v\u00f5i isegi haagise ostmist \u2013 kontrollige autoDNA-ga <a href=\"https:\/\/www.autodna.ee\/vin-kood\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">VIN-koodi<\/a> alusel s\u00f5iduki ajalugu. <a href=\"https:\/\/www.autodna.ee\/vin-kontroll\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">VIN-koodi kontroll<\/a> on \u00fcks olulisemaid asju, mida teha enne kasutatud s\u00f5iduki ostuotsust. T\u00e4nu sellele aitab <a href=\"https:\/\/www.autodna.ee\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">autoDNA<\/a> teil teha teadlikke otsuseid.<\/p>\n<p><div class=\"check-vin-btn-container check-vin-btn-container--orange\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"check-vin-btn--arrow\"><\/div>\n\t\t\t\t\t\t<iframe id=\"ASD-PA-9900010110-31-4366\" title=\"Ostke autoDNA aruanded paketis\" src=\"https:\/\/afilio.autodna.ee\/ext\/load\/9900010110\/31?p_label=VIN+kontroll&p_color=orange\" style=\"width: 271px; height: 59px; border: 0;\" scrolling=\"no\"><\/iframe><script type=\"text\/javascript\">PA.load(\"9900010110-31-4366\", \"paketid\");<\/script>\r\n\n\t\t\t\t\t<\/div><\/p>\n<p><\/div>\n    <\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>P\u00f5hireeglid ja s\u00f5idu-v\u00f5tted, mida peab iga autojuht talvel libedaga s\u00f5ites teadma. Talvel saab autoga \u201cuisutamist\u201d v\u00e4ltida, kui autojuht valib kiiruse vastavalt teeoludele ning arvestab kaasliiklejate v\u00f5imalike lollustega, j\u00e4ttes endale piisavalt tegutsemisruumi ohuolukorrast v\u00e4lja tulemiseks<\/p>\n","protected":false},"author":11,"featured_media":4178,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1411,1413,1408],"tags":[1301,774,1519,142],"class_list":["post-657","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-autodna-soovitab","category-blog","category-koik","tag-autodna-blogi","tag-hoiduda","tag-kulglibisemisest","tag-talvel"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/657","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/wp-json\/wp\/v2\/users\/11"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=657"}],"version-history":[{"count":10,"href":"https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/657\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4594,"href":"https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/657\/revisions\/4594"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/wp-json\/wp\/v2\/media\/4178"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=657"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=657"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=657"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}