{"id":368,"date":"2017-08-24T10:21:07","date_gmt":"2017-08-24T07:21:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/?p=368"},"modified":"2023-07-14T12:59:15","modified_gmt":"2023-07-14T09:59:15","slug":"lahjendatud-kutus-mida-see-tapselt-tahendab-ja-millist-kahju-voib-pohjustada","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/lahjendatud-kutus-mida-see-tapselt-tahendab-ja-millist-kahju-voib-pohjustada\/","title":{"rendered":"Lahjendatud k\u00fctus &#8211; mida see t\u00e4pselt t\u00e4hendab ja millist kahju v\u00f5ib p\u00f5hjustada?"},"content":{"rendered":"<div id=\"ez-toc-container\" class=\"ez-toc-v2_0_74 counter-hierarchy ez-toc-counter ez-toc-transparent ez-toc-container-direction\">\n<p class=\"ez-toc-title\" style=\"cursor:inherit\">Sisukord<\/p>\n<label for=\"ez-toc-cssicon-toggle-item-6ac15142ee0bc\" class=\"ez-toc-cssicon-toggle-label\"><span class=\"ez-toc-cssicon\"><span class=\"eztoc-hide\" style=\"display:none;\">Toggle<\/span><span class=\"ez-toc-icon-toggle-span\"><svg style=\"fill: #999;color:#999\" xmlns=\"http:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" class=\"list-377408\" width=\"20px\" height=\"20px\" viewBox=\"0 0 24 24\" fill=\"none\"><path d=\"M6 6H4v2h2V6zm14 0H8v2h12V6zM4 11h2v2H4v-2zm16 0H8v2h12v-2zM4 16h2v2H4v-2zm16 0H8v2h12v-2z\" fill=\"currentColor\"><\/path><\/svg><svg style=\"fill: #999;color:#999\" class=\"arrow-unsorted-368013\" xmlns=\"http:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" width=\"10px\" height=\"10px\" viewBox=\"0 0 24 24\" version=\"1.2\" baseProfile=\"tiny\"><path d=\"M18.2 9.3l-6.2-6.3-6.2 6.3c-.2.2-.3.4-.3.7s.1.5.3.7c.2.2.4.3.7.3h11c.3 0 .5-.1.7-.3.2-.2.3-.5.3-.7s-.1-.5-.3-.7zM5.8 14.7l6.2 6.3 6.2-6.3c.2-.2.3-.5.3-.7s-.1-.5-.3-.7c-.2-.2-.4-.3-.7-.3h-11c-.3 0-.5.1-.7.3-.2.2-.3.5-.3.7s.1.5.3.7z\"\/><\/svg><\/span><\/span><\/label><input type=\"checkbox\"  id=\"ez-toc-cssicon-toggle-item-6ac15142ee0bc\"  aria-label=\"Toggle\" \/><nav><ul class='ez-toc-list ez-toc-list-level-1 ' ><li class='ez-toc-page-1 ez-toc-heading-level-3'><a class=\"ez-toc-link ez-toc-heading-1\" href=\"https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/lahjendatud-kutus-mida-see-tapselt-tahendab-ja-millist-kahju-voib-pohjustada\/#Lahjendatud_kutus_%E2%80%93_mida_see_tapselt_tahendab\" >Lahjendatud k\u00fctus &#8211; mida see t\u00e4pselt t\u00e4hendab?<\/a><\/li><li class='ez-toc-page-1 ez-toc-heading-level-3'><a class=\"ez-toc-link ez-toc-heading-2\" href=\"https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/lahjendatud-kutus-mida-see-tapselt-tahendab-ja-millist-kahju-voib-pohjustada\/#Lahjendatud_kutus_%E2%80%93_kuidas_seda_valtida\" >Lahjendatud k\u00fctus &#8211; kuidas seda v\u00e4ltida?<\/a><\/li><\/ul><\/nav><\/div>\n<p><strong>Madala kvaliteediga \u00f5li ja lahjendatud k\u00fctus (mis t\u00e4hendab, et see ei vasta standarditele) on mootori jaoks surmava kombinatsioon. Autotootjate poolt valmistatud mootorid muutuvad iga aastaga t\u00f5husamaks. Insenerid t\u00f6\u00f6tavad pidevalt, et maksimeerida j\u00f5udlust, pidades samal ajal silmas k\u00fctuses\u00e4\u00e4stlikust ja \u00f6koloogilisi standardeid. Selle tulemusena on ajami\u00fcksused \u00fcha suurema surve all ning seega k\u00fctuse kvaliteedi suhtes tundlikumad.<\/strong><\/p>\n<p><!--more--><br \/>\nMis puudutab mootori\u00f5li, siis on enamik autojuhte juba \u00fcsna teadlikud. Seda vahetatakse korrap\u00e4raselt ning eelistatud on autotootjate poolt soositud kaubam\u00e4rgid. Hind v\u00f5ib samuti rolli m\u00e4ngida. Internetist on n\u00fc\u00fcd v\u00f5imalik osta mitu liitrit k\u00f5rgeima kvaliteediga mootori\u00f5li \u00fclimalt soodsa hinnaga. Kuna \u00f5li vahetatakse \u00fcldjuhul kord aastas, siis pole m\u00f5tet kasutada kahtlase kvaliteediga tooteid lihtsalt selleks, et kokku hoida paar eurot. Rahaline kasu lihtsalt ei kompenseeri v\u00f5imalikku kahju mootorile. K\u00fctuse puhul on asjad kahjuks erinevad.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<div class=\"info-frame-container info-frame-magnifier info-iframe-border--blue\">\n      <div class=\"info-frame-icon info-frame-magnifier\"><\/div>\n\n\t\t\t<div class=\"info-frame-header info-frame-header-orange\">Kasulik teada<\/div>\n\t\t\t<div class=\"info-frame-content\"><\/p>\n<p>autoDNA on juhtiv s\u00f5idukite ajaloo veebip\u00f5hise kontrollimise teenuste pakkuja. VIN-koodi p\u00f5hjal saate autoDNA-ga enne ostu sooritamist kontrollida s\u00f5iduki ajalugu. Paljudel juhtudel v\u00f5ib VIN-koodi kontrollimine \u00e4ra hoida soovimatute lisakulude tekkimise, mis on seotud tundmatu minevikuga s\u00f5iduki ostmisega.<\/p>\n<p><\/div>\n    <\/div>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>Esiteks, kui k\u00fctusekulu on umbes 10 liitrit 100 km kohta, siis on v\u00f5imalik odavat k\u00fctust kasutades palju rohkem raha s\u00e4\u00e4sta. Teiseks, v\u00e4ga v\u00e4hesed meist taipavad, kui t\u00f5sised on halva kvaliteediga k\u00fctuse kasutamise tagaj\u00e4rjed. Selle tulemusena oleme valmis <strong><a href=\"https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/hubriid-ja-bensiiniauto-kulude-vordlus\/\">k\u00fclastama odavamaid bensiinijaamu<\/a><\/strong>, mis t\u00e4hendab, et meie paaki v\u00f5ib sattuda lahjendatud k\u00fctus. \u00d5nneks on kvaliteet igal pool t\u00f5usma hakanud, kuid siiski leidub veel teenindusjaamu, mis m\u00fc\u00fcvad standarditele mitte vastavat k\u00fctust. Teame seda t\u00e4nu Tarbijakaitse ja Konkurentsiameti regulaarsetele kontrollidele.<\/p>\n<h3><span class=\"ez-toc-section\" id=\"Lahjendatud_kutus_%E2%80%93_mida_see_tapselt_tahendab\"><\/span><strong>Lahjendatud k\u00fctus &#8211; mida see t\u00e4pselt t\u00e4hendab?<\/strong><span class=\"ez-toc-section-end\"><\/span><\/h3>\n<p>Igal aastal kontrollitakse sadu teenindusjaamu \u00fcle kogu riigi. Bensiinijaamade arv, kus inspektorid leiavad lahjendatud k\u00fctust, on igal aastal ligikaudu 4-5%. Aasta 2016 oli selles osas parem, sest proovianal\u00fc\u00fcsid tuvastasid k\u00f5rvalekaldeid veidi \u00fcle 3% bensiinijaamadest. Vaatame valitud parameetreid, mida inspektorid kontrollivad.<\/p>\n<h4><strong>Diisli parameetrid<\/strong><\/h4>\n<ul>\n<li>S\u00fc\u00fctetemperatuur &#8211; minimaalne temperatuur, milleni diislik\u00fctust tuleb kuumutada, et luua p\u00f5lemiseks piisavalt auru. Kuigi liiga madal s\u00fcttimistemperatuur ei m\u00f5juta mootorit, v\u00f5ib \u00e4\u00e4rmuslikel juhtudel aur paagi t\u00e4itmisel plahvatada. Kehtivate seaduste kohaselt on selle parameetri miinimumv\u00e4\u00e4rtus 55 kraadi.<\/li>\n<li>Fraktsioonikoostis &#8211; see m\u00e4\u00e4ratleb raskeid ja kergeid fraktsioone diislik\u00fctuses. Liiga k\u00f5rge raskete fraktsioonide sisaldust v\u00f5ib p\u00f5hjustada mootoriselementide tahmumist. Teisest k\u00fcljest, liiga v\u00e4ike madalalt keevate osakeste sisaldus v\u00f5ib p\u00f5hjustada probleeme mootori k\u00e4ivitamisel talvel. Allpool esitame valitud parameetrite v\u00e4\u00e4rtused:<\/li>\n<\/ul>\n<p>&#8211; aurustumine kuni 250 \u00b0 C juures &#8211; see n\u00e4itab kergete s\u00fcsivesinike hulka ja on seotud mootori k\u00e4ivitusomadustega. Tuleb s\u00e4ilitada alla 65%.<\/p>\n<p>&#8211; aurustumine kuni 350 \u00b0 C juures &#8211; see n\u00e4itab raskete k\u00fctusekomponentide maksimaalset sisaldust &#8211; parameetri minimaalne v\u00e4\u00e4rtus on 85% ja see t\u00e4hendab, et rasked komponendid ei tohi moodustada rohkem kui 15% k\u00fctusest.<\/p>\n<p>&#8211; fraktsioonikoostise 95% destilleerumine\u00a0 &#8211; maksimaalne v\u00e4\u00e4rtus 360 \u00b0 C.<\/p>\n<ul>\n<li>&#8211; v\u00e4\u00e4vlisisaldus &#8211; liiga suur v\u00e4\u00e4vlisisaldus diislik\u00fctuses p\u00f5hjustab mootori mitmesuguste elementide kulumist ja kahjustusi. M\u00e4\u00e4rustes on kehtestatud, et v\u00e4\u00e4vlisisaldus ei tohi olla suurem kui 10 mg \/ kg.<\/li>\n<li>&#8211; rasvhapete met\u00fc\u00fclestrite sisaldus &#8211; see on parameeter, mis m\u00e4\u00e4ratleb biok\u00fctuste lisamist diislik\u00fctusesse. See ei tohiks olla suurem kui 7%.<\/li>\n<li>&#8211; tihedus 15 \u00b0 C juures &#8211; diislik\u00fctuse vale tihedus toob kaasa madalama v\u00f5imsuse ja k\u00fctusekulu suurenemise. Seda parameetrit tuleks hoida vahemikus 820 kuni 845 kg \/ m3.<\/li>\n<li>&#8211; tsetaaniarv &#8211; liiga v\u00e4ike tsetaaniarv p\u00f5hjustab m\u00fcra mootoris ja suurendab k\u00fctusekulu. Minimaalne tsetaaniarv on 51.<\/li>\n<\/ul>\n<h4><strong>Bensiini parameetrid<\/strong><\/h4>\n<ul>\n<li>&#8211; oktaanarv &#8211; see m\u00f5\u00f5dab k\u00fctuse v\u00f5imet ises\u00fcttimisele vastu seista, st plahvatuskindlust. Vale oktaanarv on kahjulik mootori ventiilidele ja kolbidele.<\/li>\n<li>&#8211; MON &#8211; mootorimeetodil m\u00e4\u00e4ratud oktaanarv &#8211; seda m\u00f5\u00f5detakse \u00fchesilindrilise mootoriga, mis t\u00f6\u00f6tab 900 p\u00f6\u00f6ret minutis. Enamikus Euroopa Liidu riikides on standard 85.<\/li>\n<li>RON &#8211; uurimismeetodil m\u00e4\u00e4ratud oktaanarv &#8211; analoogne MON-ile, kuid m\u00f5\u00f5detud kiirusel 600 p\u00f6\u00f6ret minutis. Euroopa Liidu standard bensiinil on 95.<\/li>\n<li>Bensiini fraktsioonkoostis (destilleerimine) &#8211; n\u00e4itajad, mis hindavad fraktsioonide koostist, v\u00f5imaldavad otsustada, kas p\u00e4rast paagi t\u00e4itmist konkreetse k\u00fctusega on v\u00f5imalik teha selliseid asju nagu: autot talvel k\u00e4ivitada, k\u00fctusekulu piirata v\u00f5i mootori osad kulumist aeglustada. Siin on erinevate valitud parameetrite v\u00e4\u00e4rtused:<\/li>\n<\/ul>\n<p>&#8211; fraktsioonkoostis, aurustumine 70 \u00b0 C juures &#8211; see parameeter iseloomustab bensiini k\u00e4ivitusomadusi ja vastavalt standarditele peaks see suvel olema 20-48%, \u00fcleminekuperioodil 20-50 % ja talvel 22-50%.<\/p>\n<p>&#8211; aurustumine 100 \u00b0 C juures &#8211; see parameeter teavitab meid k\u00fctuse keskmisest aurustumisest, mis m\u00f5jutab mootori t\u00f6\u00f6tamise stabiilsust &#8211; 46% kuni 71%.<\/p>\n<p>&#8211;\u00a0 aurustumine 150 \u00b0 C juures &#8211; see parameeter n\u00e4itab v\u00f5imet aurustada raskeid fraktsioone, mis m\u00f5jutab mootori elementide kulumist. See peaks olema v\u00e4hemalt 75%.<\/p>\n<p>&#8211; keemise l\u00f5pptemperatuur &#8211; selle parameetri \u00fcletamine suurendab k\u00fctusekulu. See ei tohiks olla k\u00f5rgem kui 210 \u00b0 C.<\/p>\n<ul>\n<li>v\u00e4\u00e4vlisisaldus &#8211; liiga k\u00f5rge v\u00e4\u00e4vlisisaldust bensiinis l\u00fchendab katal\u00fcsaatori kasutusaega ja h\u00e4irib k\u00fctuse doseerimiss\u00fcsteemi toimimist, mis omakorda p\u00f5hjustab t\u00f5rkeid mootori t\u00f6\u00f6s. Sarnaselt diiselmootoritega v\u00f5ib see p\u00f5hjustada ka teatud ajamielementide korrosiooni. V\u00e4\u00e4vlisisaldus ei tohi \u00fcletada 10 mg \/ kg.<\/li>\n<li>VLI &#8211; auru lukustusindeks &#8211; see indikaator teavitab meid k\u00fctuse volatiilsusest ehk kergete s\u00fcsivesinike sisaldusest. Mida k\u00f5rgem see on, seda lihtsam on autot k\u00e4ivitada. \u00dcleminekuperioodil (01\/03 kuni 30\/05 ja 01\/10 kuni 31\/10) ei tohiks see olla suurem kui 1150.<\/li>\n<li>Hapnikusisaldus &#8211; liiga palju hapnikku ja selle \u00fchendeid bensiinis toob kaasa k\u00fctusekulu suurenemise ja t\u00f5rked mootori t\u00f6\u00f6s. See on tingitud sellest, et k\u00fctuse ja hapniku segu muutub liiga n\u00f5rgaks. Bensiini hapnikusisaldus ei tohiks \u00fcletada 2,7%. See kehtib hapniku\u00fchendite, n\u00e4iteks isoprop\u00fc\u00fcli, tert-but\u00fc\u00fcli v\u00f5i isobut\u00fc\u00fclalkoholi, samuti viie v\u00f5i enama s\u00fcsinikuaatomiga eetrite ja muud orgaaniliste hapnikku sisaldavate \u00fchendite kohta. Lubatud metanoolisisaldus ei tohi \u00fcletada 3%, etanooli puhul on see 5%.<\/li>\n<li>&#8211; aurur\u00f5hk &#8211; bensiin, mis s\u00e4ilitab seda parameetrit kindlaksm\u00e4\u00e4ratud vahemikus, aitab mootorit k\u00e4ivitada madalatel temperatuuridel ja v\u00e4ltida aurukorkide teket (mis v\u00f5ib p\u00f5hjustada mootori \u00e4kilist seiskumist!). Nende parameetrite v\u00e4\u00e4rtus peaks suvel olema vahemikus 45 kuni 60 kPa, \u00fcleminekuperioodil 45 kuni 90 kPa ja talvel 60 kuni 90 kPa.<\/li>\n<li>&#8211; aromaatsete s\u00fcsivesinike sisaldus &#8211; sellistel \u00fchenditel on k\u00f5rge oktaanarv, kuid neil on negatiivne m\u00f5ju vaikude tekkele. Olefiini maksimaalne tase ei tohiks \u00fcletada 18%\u00a0 ja\u00a0 aromaatsete s\u00fcsivesinike tase 35%.<\/li>\n<li>pliisisaldus &#8211; see ei tohi olla suurem kui 5 mg \/ l. Selle piiri \u00fcletamine p\u00f5hjustab katal\u00fcsaatori h\u00e4ireid, mis takistab omakorda mootori t\u00f6\u00f6d.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Need on muidugi vaid m\u00f5ned parameetrid, mida regulaarselt kontrollitakse. Siiski on hea meeles pidada, et kui k\u00fctus ei vasta kasv\u00f5i \u00fchele neist kriteeriumitest, siis ei ole tegu kvaliteetse tootega ning seda peaks v\u00e4ltima!<\/p>\n<h3><span class=\"ez-toc-section\" id=\"Lahjendatud_kutus_%E2%80%93_kuidas_seda_valtida\"><\/span><strong>Lahjendatud k\u00fctus &#8211; kuidas seda v\u00e4ltida?<\/strong><span class=\"ez-toc-section-end\"><\/span><\/h3>\n<p>Kahjuks pole sellele k\u00fcsimusele \u00f5iget vastust. Igasse bensiinijaama v\u00f5ib sattuda lahjendatud k\u00fctust. Kindlasti peaks kahtlusi \u00e4ratama ebaloomulikult madalad hinnad. See v\u00f5ib olla seotud k\u00fctuse halva kvaliteediga. Samuti peaksime end kursis hoidma kontrollide tulemustega. Igal aastal avaldatakse aruanne, milles on v\u00e4lja toodud ebakavaliteetset k\u00fctust m\u00fc\u00fcnud bensiinijaamade nimed ja aadressid. See on teave, mida meedia armastab levitada, mist\u00f5ttu ei tohiks selle leidmine olla keeruline. Samuti peaksime hoolikalt j\u00e4lgima, kuidas meie auto t\u00f6\u00f6tab. Kui m\u00e4rkame kohe p\u00e4rast paagi t\u00e4itmist, et mootori t\u00f6\u00f6 on h\u00e4iritud, peaksime s\u00f5iduki seiskama ja laskma mehaanikul halva k\u00fctuse eemaldada.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<div class=\"info-frame-container info-frame-magnifier info-iframe-border--blue\">\n      <div class=\"info-frame-icon info-frame-magnifier\"><\/div>\n\n\t\t\t<div class=\"info-frame-header info-frame-header-orange\">autoDNA<\/div>\n\t\t\t<div class=\"info-frame-content\"><\/p>\n<p>Kas teile meeldis see artikkel? Kas soovite oma kommentaarides midagi k\u00fcsida? Jagage julgelt oma tagasisidet ja kommenteerige artikli allosas. Ja pidage meeles \u2013 alati enne auto, mootorratta v\u00f5i isegi haagise ostmist \u2013 kontrollige autoDNA-ga VIN-koodi alusel s\u00f5iduki ajalugu. VIN-koodi kontroll on \u00fcks olulisemaid asju, mida teha enne kasutatud s\u00f5iduki ostuotsust. T\u00e4nu sellele aitab autoDNA teil teha teadlikke otsuseid.<\/p>\n<p><div class=\"check-vin-btn-container check-vin-btn-container--orange\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"check-vin-btn--arrow\"><\/div>\n\t\t\t\t\t\t<iframe id=\"ASD-PA-9900010110-31-4366\" title=\"Ostke autoDNA aruanded paketis\" src=\"https:\/\/afilio.autodna.ee\/ext\/load\/9900010110\/31?p_label=VIN+kontroll&p_color=orange\" style=\"width: 271px; height: 59px; border: 0;\" scrolling=\"no\"><\/iframe><script type=\"text\/javascript\">PA.load(\"9900010110-31-4366\", \"paketid\");<\/script>\r\n\n\t\t\t\t\t<\/div><\/p>\n<p><\/div>\n    <\/div>\n<p>&nbsp;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Madala kvaliteediga \u00f5li ja lahjendatud k\u00fctus (mis t\u00e4hendab, et see ei vasta standarditele) on mootori jaoks surmava kombinatsioon. Autotootjate poolt valmistatud mootorid muutuvad iga aastaga t\u00f5husamaks. Insenerid t\u00f6\u00f6tavad pidevalt, et maksimeerida j\u00f5udlust, pidades samal ajal silmas k\u00fctuses\u00e4\u00e4stlikust ja \u00f6koloogilisi standardeid. Selle tulemusena on ajami\u00fcksused \u00fcha suurema surve all ning seega k\u00fctuse kvaliteedi suhtes tundlikumad.<\/p>\n","protected":false},"author":11,"featured_media":3966,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1411,1408],"tags":[8,6,15],"class_list":["post-368","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-autodna-soovitab","category-koik","tag-auto","tag-autodna","tag-autodna-ee"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/368","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/wp-json\/wp\/v2\/users\/11"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=368"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/368\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4914,"href":"https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/368\/revisions\/4914"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3966"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=368"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=368"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=368"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}