{"id":229,"date":"2017-05-19T10:03:10","date_gmt":"2017-05-19T07:03:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/?p=229"},"modified":"2023-07-14T15:21:22","modified_gmt":"2023-07-14T12:21:22","slug":"varvikihi-paksuse-mootja-kuidas-seda-kasutada-ja-kuidas-saada-teada-tulemusi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/varvikihi-paksuse-mootja-kuidas-seda-kasutada-ja-kuidas-saada-teada-tulemusi\/","title":{"rendered":"V\u00e4rvikihi paksuse m\u00f5\u00f5tja. Kuidas seda kasutada ja kuidas saada teada tulemusi?"},"content":{"rendered":"<p><strong>Euroopas toodetud auto originaalv\u00e4rvikihi paksuseks on maksimaalselt kuni 150 \u03bcm.<\/strong> <strong>Jaapani ja Korea autodel on v\u00e4rvikiht natuke \u00f5hem. V\u00e4rvikihi paksust saab m\u00f5\u00f5ta v\u00e4rvikihi paksuse m\u00f5\u00f5tja abil.\u00a0<\/strong><\/p>\n<p><!--more--><\/p>\n<p>V\u00e4rvikihi paksuse m\u00f5\u00f5tmine on heaks viisiks kontrollimaks, kas kasutatud auto on osalenud avariides. T\u00e4nu j\u00e4rjest vastuv\u00f5etavamatele hindadele on v\u00e4rvikihi paksuse m\u00f5\u00f5tjad \u00fcsnagi populaarseiks muutunud. <strong><a href=\"https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/auto-varv-ja-kahjustuste-oht\/\">V\u00e4rvikihi paksuse \u00f5igesti m\u00f5\u00f5tmiseks tuleb selleks valida sobiv seade ja seda tuleb ka \u00f5igesti kasutada.<\/a><\/strong><\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<div class=\"check-vin-btn-container check-vin-btn-container--green\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"check-vin-btn--arrow\"><\/div>\n\t\t\t\t\t\t<iframe id=\"ASD-PA-9900010110-31-4366\" title=\"Ostke autoDNA aruanded paketis\" src=\"https:\/\/afilio.autodna.ee\/ext\/load\/9900010110\/31?p_label=Kontrolli+VIN+koodi&p_color=green\" style=\"width: 271px; height: 59px; border: 0;\" scrolling=\"no\"><\/iframe><script type=\"text\/javascript\">PA.load(\"9900010110-31-4366\", \"paketid\");<\/script>\r\n\n\t\t\t\t\t<\/div>\n<p><strong>Aasiast p\u00e4rit autodel on v\u00e4rvikiht \u00f5hem<\/strong><\/p>\n<p>V\u00e4rvikihi paksust m\u00f5\u00f5detakse mikromeetrites (\u00fcks miljondik meetrit \u2013 t\u00e4his \u03bcm). Kaasaegsete autode kere kaetakse tavaliselt paljude turva- ja lakikihtidega. Tehases kaetakse teras tavaliselt alguses tsingikihiga, seej\u00e4rel kruntv\u00e4rvi- ja l\u00f5puks v\u00e4rvikihiga. Vastupidavuse suurendamiseks ja parema v\u00e4limuse tagamiseks kaetakse v\u00e4rvikiht veel ka l\u00e4bipaistva lakikihiga.<\/p>\n<p>Tehases pealekantud v\u00e4rvikihi paksus ei ole k\u00f5igil autodel \u00fchesugune. Aasias toodetud autodel nagu n\u00e4iteks <em>Hyundai<\/em>, <em>Honda<\/em> ja <em>Nissan<\/em>, on v\u00e4rvikiht \u00f5hem, paksusega 80\u2013100 \u03bcm. Euroopa autodel on paksem v\u00e4rvikiht ja v\u00e4rvikihi paksuse m\u00f5\u00f5tja n\u00e4itab ligikaudu 120\u2013150 \u03bcm ja isegi kuni 170 \u03bcm. Eranditeks on Euroopas p\u00e4rast 2007. aastat toodetud autod, mis on kaetud vesilakkidega ja sel juhul v\u00f5ib v\u00e4rvikiht olla m\u00f5nev\u00f5rra \u00f5hem.<\/p>\n<p><strong>V\u00e4rvikihi paksus v\u00f5ib olla erinev<\/strong><\/p>\n<p>Arvatakse, et metalliklakkide puhul on lakikihi paksus alati suurem. Akr\u00fc\u00fclv\u00e4rvide korral, n\u00e4iteks standardse valge v\u00f5i punase v\u00e4rvi korral, on &#8211; v\u00e4rvitut kihti arvesse v\u00f5tmata &#8211; tehases pealekantud v\u00e4rvikihi paksuseks ligikaudu 80 \u2013100 \u03bcm. Siseelementidel on v\u00e4rvikiht tavaliselt ligi 40 mikroni v\u00f5rra \u00f5hem. Autodel, mis ei ole saanud kannatada liiklus\u00f5nnetustes, v\u00f5ib v\u00e4rvikihi paksus erinevatel detailidel erineda, kuid erinevus ei saa olla liiga suur. Loetakse, et erinevus erinevate elementide v\u00e4rvikihi paksuse vahel ei tohiks olla suurem kui 30-40 protsenti v\u00e4rvikihi paksusest. Juhul kui v\u00e4rvikihi paksuste vahelised erinevused erinevatel detailidel on 100 protsenti ja rohkem, on peaaegu kindel, et auto vastavat detaili on v\u00e4rvitud korduvalt. Juhul kui paksus \u00fcletab 350-400 mikronit, on t\u00e4iesti v\u00f5imalik, et autokere pinda on konkreetses kohas pahteldatud. Tuleb ka meeles pidada, et autotootjad j\u00e4tavad endale \u00f5iguse auto ka tehases korduvalt \u00fcle v\u00e4rvida, n\u00e4iteks juhul kui kvaliteedikontrolli k\u00e4igus avastatakse m\u00f5ni defekt.<\/p>\n<p><strong>V\u00e4rvikihi paksuse m\u00f5\u00f5tmine \u2013 samm-sammult<\/strong><\/p>\n<p><strong>K\u00f5igepealt tuleb autokere puhastada<\/strong><\/p>\n<p>V\u00e4rvikihi paksust tuleb m\u00f5\u00f5ta puhtal autol, sest paks mustusekord v\u00f5ib anda valesid tulemusi. K\u00f5ige parem on alustada v\u00e4rvikihi paksuse m\u00f5\u00f5tmist auto katusest, sest see on auto osa, mis on tavaliselt k\u00f5ige v\u00e4hem kahjustatud. Katuselt saadud m\u00f5\u00f5tmistulemused on tavaliselt k\u00f5ige paremaks l\u00e4htepunktiks edasiste m\u00f5\u00f5tmiste teostamisel. Katusel tuleb v\u00e4rvikihi paksust m\u00f5\u00f5ta mitmes kohas, nii katuse keskosas kui ka servades. M\u00f5\u00f5tmistulemused on v\u00e4ga olulised, sest katus saab tavaliselt kannatada vaid t\u00f5siste avariide korral.<\/p>\n<p>M\u00f5\u00f5tmist tuleb teostada autokere k\u00f5igis osades. Kui ukse \u00fchel k\u00fcljel on m\u00f5\u00f5tmistulemused positiivsed, tuleb m\u00f5\u00f5ta ka ukse teisel k\u00fcljel, sest v\u00e4rvimist\u00f6\u00f6 k\u00e4igus v\u00f5is meister seal v\u00e4hendada erinevust vahetult k\u00f5rval asuvate, autokere v\u00e4rvitud osadega. Ja seda juhtub k\u00fcllalt sagedasti, sest n\u00e4iteks juhul kui viga on saanud tagauks, v\u00e4rvitakse see \u00fcle t\u00e4ielikult, kuid tagatiiba v\u00e4rvitakse vaid osaliselt.<\/p>\n<p><strong>Kuidas v\u00e4ltida auto v\u00e4rvkatte paksuse kontrollimisel tekkida v\u00f5ivaid vigu<\/strong><\/p>\n<p>V\u00e4rvikihi paksust tasub m\u00f5\u00f5ta ka uksetaladel ja l\u00e4vedel, mida avariij\u00e4rgselt on palju raskem vahetada kui n\u00e4iteks uksi v\u00f5i mootorikapotti. M\u00f5\u00f5ta tuleb nii sise- kui ka v\u00e4lisk\u00fclgedel. Katuse ja talade kahjustused tunnistavad, et auto on avariis t\u00f5siselt kannatada saanud. Uksel\u00e4vesid remonditakse tihti aga ka rooste t\u00f5ttu ning seega v\u00f5ib ka see asjaolu anda potentsiaalsele ostjale ainet j\u00e4relem\u00f5tlemiseks.<\/p>\n<p>Selleks, et m\u00f5\u00f5tmistulemused oleksid usutavad, tuleb m\u00f5\u00f5tmist teostada m\u00f5\u00f5tjaga, millel on vastav sensor ja v\u00e4rvipinnaga kokkupuutuv otsik. K\u00f5ige parem kui m\u00f5\u00f5tja sensor on \u00fchendatud kaabliga. M\u00f5\u00f5tmist teostades tuleb ekraani hoida \u00fches k\u00e4es ja sensorit teises, sest nii v\u00e4ldime vibratsiooni. Veelgi paremad on sf\u00e4\u00e4rilise pinnaga sensorid, mida on v\u00f5imalik t\u00e4pselt vastu ovaalse vormiga detaile suruda. Seda ei ole lamedapinnalise sensoriga just mitte alati v\u00f5imalik teha ja tulemused v\u00f5ivad osutuda ebat\u00e4pseteks.<\/p>\n<p><strong>V\u00e4rvikihi paksuse m\u00f5\u00f5tjad \u2013 terasele, alumiiniumile ja plastmassile<\/strong><\/p>\n<p>Professionaalseks kasutamiseks m\u00f5eldud, teraspindade jaoks etten\u00e4htud v\u00e4rvikihi paksuse m\u00f5\u00f5tja saab osta 60-70 euro eest. T\u00e4htis on, et sellel oleks kaabliga sensor ja kuulikujuline sensoriotsik, mis lihtsustab m\u00f5\u00f5tmist ovaalsetel ja kumeratel autokere elementidel. Sellistel juhtudel v\u00f5ib traditsiooniline, lamedapinnaline sensor osutuda ebat\u00e4pseks.<\/p>\n<p>Alumiiniumpindade korral kasutatakse teistsugust v\u00e4rvikihi paksuse m\u00f5\u00f5tjat, sest tavalist, teraspindade jaoks etten\u00e4htud m\u00f5\u00f5tjat, alumiiniumpindade puhul alati kasutada ei saa. Selline m\u00f5\u00f5tja maksab ligikaudu 100-120 eurot.<\/p>\n<p>Plastmasspindade jaoks etten\u00e4htud m\u00f5\u00f5tjad on k\u00f5ige kallimad ja neid kasutatakse \u00fcsna harva. Nende hind k\u00f5igub kuskil 600 euro kandis.<\/p>\n<p><strong>V\u00e4rvikihi paksuse m\u00f5\u00f5tmist tuleb alati alustada m\u00f5\u00f5tja kalibreerimisega<\/strong><\/p>\n<p>S\u00f5ltumata sellest, millise v\u00e4rvikihi paksuse m\u00f5\u00f5tja olete valinud, tuleb m\u00f5\u00f5tjaga \u00f5igete tulemuste saamiseks m\u00f5\u00f5tja enne m\u00f5\u00f5tmist\u00f6\u00f6 alustamist kalibreerida. Komplektis on kaasas spetsiaalsed teras- ja alumiiniumplaadid. M\u00f5\u00f5tja sensor tuleb vastu plaati suruda ja vajutada vastavatele nuppudele, vastavalt kaasasolevas juhendis kirjeldatule.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<div class=\"info-frame-container info-frame-magnifier info-iframe-border--blue\">\n      <div class=\"info-frame-icon info-frame-magnifier\"><\/div>\n\n\t\t\t<div class=\"info-frame-header info-frame-header-orange\">autoDNA<\/div>\n\t\t\t<div class=\"info-frame-content\"><\/p>\n<p>Kas teile meeldis see artikkel? Kas soovite oma kommentaarides midagi k\u00fcsida? Jagage julgelt oma tagasisidet ja kommenteerige artikli allosas. Ja pidage meeles \u2013 alati enne auto, mootorratta v\u00f5i isegi haagise ostmist \u2013 kontrollige autoDNA-ga VIN-koodi alusel s\u00f5iduki ajalugu. VIN-koodi kontroll on \u00fcks olulisemaid asju, mida teha enne kasutatud s\u00f5iduki ostuotsust. T\u00e4nu sellele aitab autoDNA teil teha teadlikke otsuseid.<\/p>\n<p><div class=\"check-vin-btn-container check-vin-btn-container--orange\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"check-vin-btn--arrow\"><\/div>\n\t\t\t\t\t\t<iframe id=\"ASD-PA-9900010110-31-4366\" title=\"Ostke autoDNA aruanded paketis\" src=\"https:\/\/afilio.autodna.ee\/ext\/load\/9900010110\/31?p_label=VIN+kontroll&p_color=orange\" style=\"width: 271px; height: 59px; border: 0;\" scrolling=\"no\"><\/iframe><script type=\"text\/javascript\">PA.load(\"9900010110-31-4366\", \"paketid\");<\/script>\r\n\n\t\t\t\t\t<\/div><\/p>\n<p><\/div>\n    <\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Euroopas toodetud auto originaalv\u00e4rvikihi paksuseks on maksimaalselt kuni 150 \u03bcm. Jaapani ja Korea autodel on v\u00e4rvikiht natuke \u00f5hem. V\u00e4rvikihi paksust saab m\u00f5\u00f5ta v\u00e4rvikihi paksuse m\u00f5\u00f5tja abil.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":4021,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1411,1408],"tags":[99,98],"class_list":["post-229","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-autodna-soovitab","category-koik","tag-tulemusi","tag-varvikihi-paksuse-mootja"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/229","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=229"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/229\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3188,"href":"https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/229\/revisions\/3188"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/wp-json\/wp\/v2\/media\/4021"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=229"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=229"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.autodna.ee\/blog\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=229"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}