“Vähetähtsad”, kuid vajalikud hooldustööd, mille edasilükkamine võib aja jooksul viia mahuka remondini

Autoga seotud  remonttööd võib laias laastus jagada kahte kategooriasse – puudused, mis tuleb kõrvaldada koheselt ja tööd, mis võivad ka oodata. Kahjuks viib teise kategooriasse liigitatud remonttööde edasilükkamine tihtipeale muude lisaprobleemideni, mille tulemusena võib juhtuda, et paarikümne euro asemel tuleb loovutada tunduvalt suurem rahasumma.

Mis on siis nendeks “pisiasjadeks”, mida õigeaegselt korda tegemata jättes võime tekitada oma auto tervisele suurt kahju? Küsige suvalises autoteeninduses ja üheksal juhul kümnest saate vastuseks – regulaarne mootoriõli vahetus.

Õlivahetus

Isegi kõige kogenematu autojuht saab aru, et auto mootoris on palju liikuvaid detaile ja kõigi nende jaoks vajalik libestav aine, mis tagab mootori stabiilse töötamise. Seisukohad õli vahetamise vajaduse sageduse osas on erinevad, kuid optimaalseks variandiks on vahetada õli iga läbisõidetud  10 000 kilomeetri järel.

Mis juhtub siis kui õli jäetakse vahetamata? Mootor hakkab kuluma. Mootoriõli muutub  paksuks ja hiljem ka liimuvaks. See aga põhjustab liikuvate osade vahel liiga tugeva hõõrdumise, mille tulemusena hakkavad need tunduvalt kiiremini kuluma ja lõppkokkuvõttes viivad mahukate remontideni, mis auto margist ja mudelist sõltuvalt võivad  selle omanikule  sadu ja isegi tuhandeid  eurosid maksma minna. Vana mootoriõli rikub ka mootori kummdetaile (tihendeid), millest annavad tunnistust teie auto alla teekattele tekkivad õlilaigud.

Pidurid

Vähem tuntud “pisiasjaks” on regulaarne pidurite hooldamine. Kui õlivahetust üldjuhul ära ei unustata, siis pidureid  remonditakse enamasti pärast ARK-s tehnoülevaatuse käigus inspektori käest lekkivate pidurivedelikutorude, kulunud piduriketaste või muude probleemide eest vastava märkuse saamist.

Regulaarse hoolduse tulemusena peab auto pidurisüsteem mitte ainult kauem vastu ja nõuab pikas perspektiivis vähem kulutusi, vaid aitab teel olles ka hoolt kanda teie ja teid ümbritsevate inimeste turvalisuse eest. Raske on ette kujutada ohtlikumat olukorda sellest, mis tekib juhul kui pidurid sõidu ajal äkitselt toimimast lakkavad.

Korrosioon

Rahvasuus kõigile hästi tuntud rooste esineb tavaliselt vanematel autodel, kuid ka uuemad jõuvankrid ei ole oksüdeerumise poolt põhjustatava kahju eest kaitstud. Korrosioon on ebameeldiv nähtus, mis võib pöörduda tagasi veel ja veel.

Igal autol on oma tüüpilised, kõige rohkem roostetavad kohad, kuid tavaliselt tekib korrosioon kohtades, mis  kõige rohkem veega ja – talvisel ajal ka soolaga – kokku puutuvad. Väiksemaid roosteplekke on võimalik omal jõul kõrvaldada, kulutades vaid paar eurot värvi, liivapaberi ja kruntvärvi peale. Rooste ignoreerimine võib aga viia kapitaalsete aukudeni mitte ainult autokeres, vaid ka rahakotis. Autot oleks rooste osas soovitatav kontrollida kaks korda aastas – enne ja pärast sügis(talve)hooaega.

Süttib mõni lambike armatuurlaual…

Armatuurlaud ei ole autol olemas mitte lihtsalt niisama. Sellel asuvad informatiivsed hoiatuslambid, mis vajaduse korral süttivad ja mitmesugustest vigadest teatavad. Kui lamp juba süttinud on, ei maksaks usaldada eelmise omaniku poolt öeldut, et “see on pisiasi, teinekord nii juhtub jne”, vaid tuleks kontrollida lambi süttimise põhjust.

Amortisaatorid

Kui tehnoülevaatuse käigus saite amortisaatori eest märkuse, tähendab see seda, et järgmise ülevaatuse toimumise ajaks tuleb see välja vahetada (võttes siinkohal eriti arvesse ka meie kohalikke teeolusid). Kuid amortisaatori vahetamist ei maksaks lükata viimase hetke peale, sest amortisaator on vaid üks veermiku osadest, mis kuludes tekitab täiendavat, kasvavat koormust teistele detailidele, mille tulemusena võib lõpuks juhtuda, et lisaks amortisaatorile tuleb välja vahetada rida muid detaile – puksid jms.

Hammasrihm

Hammasrihma vahetus on rahaliselt ebameeldiv üritus iga autoomaniku jaoks, kuid ka see on üks nendest remonttöödest, mida mingil juhul edasi lükata ei tasuks.

Hammasrihma õigeaegselt vahetamata jättes võib selle katkemisel tekkida mootorile oluline kahju. Võimalik, et pärast hammasrihma katkemist ei ole mootor enam isegi mitte remonditav ja tuleb hakata otsima uut mootorit. Tihtipeale on sel juhul rahaliselt kasulikum auto varuosadeks müüa ja mõnda aega muu transpordiga liikuda, kuniks uus auto leitud on.

Igal jõuvankril on oma “samm” hammasrihma vahetamiseks, kuid tavaliselt on selleks 100 000 – 200 000 kilomeetrit. Olles soetanud kasutatud auto, mille odomeetrilt on selline hulk kilomeetreid maha keritud, võiks odomeetri järgi justkui järeldada, et hammasrihm on äsja vahetatud, kuigi tegelikkuses on käes viimane hetk selle remonttöö tegemiseks.

Autoga on nagu iga muu asjaga – kui hoolitseme selle eest eeskujulikult, peab see ka kaua vastu ja teenib meid hästi. Heaperemehelik suhtumine oma autosse kaitseb meid ootamatute rahaliste väljaminekute eest ja aitab säilitada ka auto väärtust hetkeks, mil selle kord müüa otsustame.