Pigista autot nagu sidrunit ja siis müü see edasi

USAs kutsutakse vigaseid autosid sidruniteks. Sinna hulka kuuluvad sõidukid, mis on: osalenud õnnetuses, veekahjustatud, seotud omandiõiguse probleemidega… Nimekiri jätkub. Üldiselt on taoline sõiduk läbi elanud olukordi, mis tõenäoliselt vähendavad selle väärtust. Kust konkreetne mõiste tuleneb? Ning miks see Eesti kasutatud autode turgu nii hästi kirjeldab?

Sidrun on kirju minevikuga auto. See minevik on tavaliselt üsna ebameeldiv ja müüja annab endast parima, et seda saladuses hoida. Juhul, kui oled oma elu jooksul ostnud vähemalt ühe kasutatud auto, siis kindlasti mäletad, kui ettevaatlik pidid olema. Eestis ei kutsu me seda tüüpi sõidukeid tavaliselt sidruniteks. Tegelikult on sellest kahju, sest see on väga hea termin turul levinud mehhanismide kirjeldamiseks ja ostjate ettevaatusele kutsumiseks.

 

 

Ploomid (virsikud) ja sidrunid

Vigaseid autosid nimetatakse sidruniteks alates kuulsa Volkswageni reklaamikampaania sünnist 1950ndatel aastatel, mille eesmärk oli muuta VW Beetle Ameerika turul populaarseks. Esmapilgul polnud konkreetsel mudelil mingit võiduvõimalust: see oli täielik vastand turul pakutavale. 50ndad olid suurte V8 mootorite ajastu; ükski teine osa, välja arvatud sõiduki kere, ei olnud nii massiivne. Need kümmekond aastat pärast II maailmasõda olid USA jaoks suurepärane aeg; kuldne ajastu, mil USA oli maailma liider igas valdkonnas, sealhulgas ka autotööstuses.

Muutused olid siiski tulemas. 1957. aastal saatis Venemaa välja Sputniku, muutes seeläbi jõudude tasakaalu kosmoses. Ameerika autosalongides vaatasid kliendid esimesi mardikaid õudusega. Lõppude lõpuks oli mälestus Teisest maailmasõjast ja selle ohvritest veel värske. Selles kontekstis kasutati sõna “sidrun” esimest korda sõiduki kirjeldamiseks.

Volkswagenil polnud väga palju raha, kuid neil oli nutikas idee oma olemasoleva reklaamieelarve kasutamiseks. Tänu suurepärasele reklaamikampaaniale muutus Beetle USAs kiiresti populaarseks. See oli alles algus; 60ndatel oli see auto paljude hipide jaoks esimene valik. Ning nemad ei olnud ainsad ostjad! Tänu Volkswagenile, meie kasutatud autode turul väga populaarsele kaubamärgile, nimetatakse USAs vigaseid autosid sidruniteks.

 

Esimest korda nimetati sõidukit “sidruniks” 50ndatel avaldatud Volkswageni reklaamis. Allikas: Adweek

Konkreetset mõistet kasutati ühes VW Beetle reklaamis. Suurema osa ruumist võttis enda alla foto sellest kultus mudelist ja lihtne pealkiri: Sidrun (Sõna otseses mõttes: Sidrun. Punkt). Pildiallkirjas selgitati seda mõistet väga veenvalt. Tekst selgitas, et sõidukit ei tarnitud USAsse (tol ajal ei tootnud Volkswagen veel USAs ega Mehhikos), kuna selles avastati rike. Kuni rikke kõrvaldamiseni ei lahkunud see tootmisliinilt. Motoks oli “Meie nopime välja sidrunid; Sina saad ploomid.”. Leiame ka kõige väiksema vea, et klient saaks parima võimaliku toote.

Oluline on meeles pidada konteksti, milles see reklaam ilmus: USA autoturg ei pakkunud imporditud autosid. Praktiliselt kõik, mida osta sai, oli valmistatud Ameerikas. Jaapani autod jõudsid turule alles 20 aastat hiljem. Puudus konkurent, mis oleks sundinud tootjaid lisa pingutusi tegema, seetõttu olid mõned autod vigased. Aja jooksul võttis mõiste “sidrun” kasutusele ka kasutatud autode turg. Selle konkreetse reklaami kontekstis olid sidrunid varjatud vigadega sõidukid, mis väliselt tundusid ilusad. Ploomid olid hea kvaliteediga sõidukid, mis olid oma hinda väärt. Selle juurde naaseme hiljem.

Autod: Turg, mis on ideaalne sidrunite jaoks ja palju halvem ploomide jaoks

Miks peaks sõiduk olema nagu sidrun? Sidrun näeb välja ja lõhnab suurepäraselt; pead seda proovima, et näha, et see on seest hapu. Sama kehtib ka “sidrun” auto kohta. Täpselt nagu sidruni, saate osta auto, pigistada sellest välja nii palju kui võimalik ja selle siis edasi müüa.

Sõiduk kui sidrun kontseptsiooni analüüsis põhjalikumalt Ameerika majandusteadlane George Arthur Akerlof, kes võitis 2001. aastal Nobeli majanduspreemia. Oma 1970. aasta artiklis “The Market for Lemons:Quality Uncertainty and the Market Mechanism” demonstreeris Akerlof, mis juhtub siis, kui ostjad ei oska sidrunit kvaliteetsest autost eristada. Ta kirjeldas mehhanismi, mis kaasneb ostja teadmatuse, kuid müüja täieliku teadlikkusega. Akerlof nimetas seda teabe assümmeetriaks. Ostja teab, et ta võib osta sidruni: väljast ilus, seest kasutu. Ta teab, kuid ei suuda vahet teha.

 

 

Seetõttu ei ole ta nõus ostma autot selle tegelikule seisundile vastava hinnaga. Tekib surve hindade üldiseks alandamiseks. See omakorda peletab hea kvaliteediga sõidukite (VW Beetle reklaamis olevad ploomid) müüjad turult eemale. Milleni see kõik viib? Turul domineerivad sidrunid. Juhul, kui Sul on ploom (või virsik, nagu Akerlof nimetas head autot), ei taha Sa seda müüa. Sa hoiad selle endale ja kasutad seda. Teise võimalusena müüd Sa oma sõiduki väljaspool ametlikke kanaleid; Sinu pereliikmed või sõbrad on tõenäoliselt valmis maksma mõistlikku hinna auto eest, mis on seda väärt. Akerlof väitis, et taolises olukorras ei toimi turg tõhusalt.

Tehingute arv, mis on kasulik nii ostjale kui ka müüjale, on tühine. Turul domineerivad sidrunid ja kasvav oht sidruni otsa sattuda avaldab negatiivset mõju sõidukite üldisele hinnakujundusele. Olenemata sellest, kas müügil on ploomid või sidrunid. Kõlab tuttavalt, eks? Ehkki Akerlof jälgis konkreetset nähtust 51 aastat tagasi, toimib Eesti autotööstus tänaseni täpselt kirjeldatud viisil.

Sidrunid on siin väga levinud probleem. Mida tähendab see praktilises mõistes? Halvimal juhul müüb ostja vigase sõiduki teadmatult edasi või jääb kimpu, sest keegi teine seda ei soovi. Tehakse pakkumine, milles on loetletud kõik auto omadused (või need, millesse hiljutine ostja usub); järgmine potentsiaalne ostja kontrollib teavet, avastab pettuse ning auto jääb müümata.

Sidrunite eristamine ploomidest ja virsikutest – kunst, mis on Eesti kasutatud auto turul ülimalt oluline.

Kuidas neutraliseerida ostja ja müüja vahelist teabe asümmeetriat? Akerlof pakkus välja mõned lahendused, näiteks garantii. Juhul, kui müüja on nõus pakkuma mis tahes garantiid, tähendab see, et sõiduk pole sidrun. Alates 1971. aastast, mil Akerlofi kuulus uurimus esimest korda avaldati, on ilmunud uus lahendus, mis aitab kasutatud autode turgu küpsemaks muuta. See, mida 70ndatel loeti ulmeks, on tänapäeval tavaline praktika.

Lahenduseks on juurdepääs sellistele andmebaasidele nagu NMVTIS, Carfax või Autocheck, mis on USAs väga populaarsed. Vastavates raportites välja toodud teave suurendab oluliselt sõidukite kasutusloo läbipaistvust; need, kes impordivad sõidukeid USAst Eestisse, teavad, kui palju informatsioonis on võimalik leida sõiduki ajalugu kajastavatest aruannetest. Mida saame teha, kui ostame auto Euroopa turult?

Sõidukite tausta puudutavaid üksikasju koguvad mitmed spetsialiseerunud teenusepakkujad, näiteks autoDNA . Informatsiooni läbisõitu ja ka muu kohta saate vaadata valitsuse veebisaitide kaudu, näiteks Transpordiameti e-teeninduses.

Mida arvavad Eesti autojuhid kasutatud auto ostmisest? Kas nad on valmis maksma rohkem auto eest, mille ajalugu on hästi kontrollitud?

Mõne päeva pärast avaldab autoDNA artikli “Enam pole loteriid ehk kuidas osta kasutatud autot”. Uurime lähemalt sidrunite toimimist ja arutleme paljude muude probleemide üle, millega meie, autotööstuses kliendid, ei peaks enam kunagi tegelema…

 

 

Loe veel:

• SEAT ALTEA XL – tundmatu mahtuniversaal
• Kuidas kontrollida sõidukit autoDNA abiga?
• Milline on kasutatud autode turg ehk ärge keelduge kirju ajalooga sõidukitest