Mis tulevik ootab Diiselmootorit? Volkswageni heitkoguste skandaal, järjest karmimad heitgaaside standardid ja plaanid, mis näevad ette diiselsõidukite keeldu linnapiirkondades. Diiselmootori kohale kogunevad tumedad pilved, kuid kas tulevik on tõesti nii trööstitu?

Diisel

Hiljutine

Veel nii hiljuti kui 1980. aastatel olid diiselmootorid Euroopas kasutusel enamasti tarbesõidukites. Siis, kui neid hakkasid kasutama Saksa tootjad, näiteks Volkswagen ja Audi, hakkasid diiselmootorid aeglaselt populaarsust võitma. 1990. aastal moodustasid need 13,8% kõikidest Lääne-Euroopa riikides esmaregistreeritud sõidukitest. Valitseva poliitilise olukorra tõttu tehti järgnenud aastatel ökoloogilisest vaatepunktist patuoinaks süsinikdioksiidi heitkogused. Diiselmootorid töötavad tõhusamalt kui bensiinimootorid ning peaksid seega vähendama saaste hulka, vähemalt, mis puudutab süsinikdioksiidi. Kõik see tõi endaga kaasa diiselmootorite kiire populaarsuse kasvu ja 2006. aastaks oli nende osakaal “vana” Euroopa Liidu riikides esimest korda üle 50%. Tipptase saavutati 2011. aastal, mil diiselmootoriga sõiduautod moodustasid viieteistkümnes rikkaimas Euroopa Liidu riigis 55% kõigist uutest registreeritud autodest.

Diislite Fenomeen

Suurt rolli diislite fenomenis mängib asjaolu, et väljaspool Euroopat on neid edu saatnud ainult Indias. Ülejäänud suurtel autoturgudel – USAs, Hiinas ja Jaapanis – on peaaegu kõik sõidukid varustatud bensiinimootoritega. Viimaste aastate jooksul on diiselmootorite populaarsus langenud ka Lääne-Euroopas.  2016. aastal oli nende osakaal uute autode turul endiselt 49,5%, kuid 2017. aastal vähenes see kogu aasta vältel. Sellele aitasid kaasa mitmed tegurid:

– klientide teadlikkuse tõus ja arvukad teaduslikud uuringud, mis näitavad diisliaurude negatiivset mõju tervisele (näiteks astmajuhtude sagenemine)

– planeeritud diiselmootorite sõidukeeld Euroopa suurimates linnades, eriti Saksamaal

– hübriidautode kasvav populaarsus, kus põlemisseade töötab tavaliselt bensiini abil

Majanduslik Tegur

Peamine tegur on siiski majanduslik. Üha rangemate heitkoguste normide järgimine on autotööstusega tegelevate ettevõtete jaoks järjest kulukam. Väga hinnatundlikes linnades ja kompaktsete sõidukite turusegmendis, kus aastased läbisõidud on suhteliselt madalad, ei soovi kliendid auto ostmisele veelgi enam kulutada. Seda seetõttu, et väiksem kütusekulu ei kompenseeri hinnavahet. Kõige tulemuseks on nõiaring.

Suur hulk inimesi leiab, et diislikütust kasutavate sõiduautode päevad on loetud, aga hetkel tundub see siiski kui kauge tulevik. Erinevalt linnapiirkondadest, kus kõigi eelduste kohaselt asendatakse diiselmootorid varsti hübriididega (gaas või elekter, kusjuures viimane neist töötab tavalisel bensiini abil), ei tundu see ülejäänud segmentides väga tõenäoline. Keskklassi autode või isegi maasturite seas, mille puhul suur läbisõit on täiesti tavaline, pole diiselmootoritele võrdväärset kulusäästlikkuse ja kasutusaja osas.

Puudused

Peale selle võivad bensiinimootorid peagi jagada diiselmootorite suurimat puudust – filtreid. Otsesissepritse, palju väiksem mahutavus, turbolaadurite lai kasutus ning üha rangemad heitkoguste normid on loonud vajaduse tahmafiltrite (GPF – samaväärne DPF-iga diiselmootorites) järele. Lõppkokkuvõttes tähendab see seda, et järelturule jäävad probleemivabad mudelid on hübriidid (peamiselt Toyota) ja tagasihoidlike gaasimootoritega autod, millel ei ole turbot ega otsesissepritset, näiteks Peugeot 301 või Citroen C-Elysee.