Eestisse imporditud ja kodumaised kahjustatud autod – mis neil viga on?
Kas kahjustatud autodel on kõige rohkem probleeme kere, tulede või ehk kliimaseadmetega? – autoDNA kontrollib, millised osad kannatavad kõige rohkem, seda nii kodumaiste kui ka Eestisse imporditud sõidukite puhul.
Eesti kasutatud autod pärinevad kahest allikast – kodumaised autod, mis on pärit mõnest siinsest esindusest, ning (peamiselt Saksamaalt) imporditud autod. VIN-koodi põhjal sõidukite taustakontrolli teostav autoDNA kasutas oma andmebaasi, et välja selgitada, millised kahjustused olid 2022. aastal mõlemas grupis kõige levinumad.
Kodumaised kasutatud autod ja nende kahjustused
Sõidukitel, mille esmaregistreerimine toimus Eestis, olid kõige levinumad väliskere elementide kahjustused. 41% kõigist kahjustatud autodest, mida 2022. aastal autoDNA kaudu kontrolliti, oli kokkupõrke tagajärjel saanud erinevaid kerekahjustusi. Kuni 15% sõidukitest esinesid välitulede defektid. Vigane valgustus või purunenud esituled olid kodumaiste autode puhul teiseks kõige levinumaks kahjustuseks. Kolmandal kohal olid kere konstruktsioonielemendid, mis viitab sellele, et sõiduk on osalenud tõsises kokkupõrkes.
Tihti olid kahjustatud ka sõiduki aknad, vedrustussüsteem ning jahutus- ja kliimaseadmed, mis kasutatud autode puhul võivad olla kõvasti kulunud.
Väga harva esines sisustuse, roolimehhanismi, passiivse ohutussüsteemi, samuti lisaseadmete, jõuülekande, aktiivse ohutussüsteemi ja pidurisüsteemi kahjustusi. Hübriid- ja elektrisõidukite elektrisüsteem moodustas vaid 0,01% kõigist 2022. aasta aruannetes registreeritud kahjustustest. Seda numbrit mõjutab siiski taoliste sõidukite suhteliselt väike osakaal.
Eestisse imporditud autod ja nende kahjustused
Võrreldes kodumaiste autodega esines imporditud autodel veidi sagedamini välitulede, vedrustussüsteemi ja kere konstruktsioonielementide (nt piilarid, külgtoestus, talad) kahjustusi, mis on tingitud asjaolust, et suur osa imporditud sõidukitest on osalenud avariis. Veidi harvemini (35% võrreldes kodumaiste autode 41%-ga) said kahjustada välised kereelemendid ja aknad (9,5% võrreldes kodumaiste autode 10%-ga). Impordistruktuuri peegeldavad ka elektrisüsteemide kahjustused hübriid autodes – neid esines protsentuaalselt kolm korda rohkem kui Eesti päritolu sõidukitel. See on tingitud hübriidautode suurest populaarsusest. Ka lisaseadmete, sisustuse, roolisüsteemi ja passiivse turvasüsteemi kahjustused olid imporditud autode puhul palju sagedasemad kui kodumaiste autode puhul.
Mida kasutatud auto ostmisel silmas pidada?
Väärib märkimist, et nii kodumaiste kui ka imporditud autode puhul liigitub enamik kahjustusi nelja kategooriasse: väliskere, välistuled, kere konstruktsioonielemendid ja aknad. Need komponendid on avariide korral eriti haavatavad. Siiski ei tohiks alahinnata ka muid defekte, sealhulgas mehaanilisi rikkeid, mis on seotud lisaseadmete, jahutus- ja kliimaseadmete ning vedrustusega. Selliste kahjustuste parandamine võib osutuda väga kulukaks. Kui autot on juba remonditud, tasub kontrollida, kas seda on tehtud professionaalselt. See aitab vältida ootamatuid kulutusi pärast kasutatud auto ostmist.
Sõiduki ostmisel ja müümisel tasub alati kasutada tasuta VIN-koodi otsingut, näiteks autoDNA sõiduki taustakajastavat aruannet, mis on VIN-koodi dekodeerimise tööriistade seas turuliider. VIN-koodist piisab, et kontrollida sõiduki kahjustusi (sealhulgas mahakandmisi), avariisid, registreeritud läbisõitu ja arhiivifotosid. VIN-koodi kontrollimine on lihtne, kiire ja võib teid säästa tohututest kuludest, mis on seotud vigase auto ostmisega.
Loe veel:
- Auto värv ja kahjustuste oht
- USAst imporditud auto – millised margid on populaarsed ja mida tuleks meeles pidada?
- Milline oli Eesti kasutatud autode turg 2022.aastal?
