Veel 1990. aastate keskpaigas ruttas uue auto omanik koheselt mehaaniku juurde ja jättis sõiduki mõneks ajaks asjatundja kätesse. Mõne päeva pärast oli auto suuremalt jaolt korrosiooni eest kaitstud, kuid tavaliselt lekkis sellest päikeselisel päeval musta vedelikku.

Kas kaasaegsed autod vajavad taolist protseduuri?

Alustuseks tuleb mõista, mis on metallide korrosioon. Sõna korrosioon tuleneb ladina keelest („corrosio”) ja tähendab metalli struktuuri aeglast kahjustumist, mille põhjuseks on keskkonnategurite mõjul toimuvad elektrokeemilised protsessid. Metalli väliskihis toimuvat oksüdatsiooniprotsessi pole mõtet liigselt lahata, kuid tasub meeles pidada, et konkreetset reaktsiooni saab vältida ainult hapniku ligipääsu piiramise abil.

Minevikus kasutati metalli hapnikuvarustuse katkestamiseks spetsiaalseid säilitusvahendeid. Tänapäeval on konkreetne probleem vähem märgatav, sest tootmisprotsessis kasutatakse galvaniseeritud metalli. See on kõrge vastupidavusega sulam, mis saadakse terase täielikul katmisel teise vastupidavama metalliga. Toimunud on ka muid muudatusi, mis puudutavad keredetailides kasutatavate metallide koostist ja nende sidumisprotsessi. Lisaks on muutunud värvid ja värvimisprotsess (värv on üks faktor, mis piirab metalli kokkupuudet õhuga). Kõigi nende tegurite tulemusena on lehtmetalli vastupidavus tõusnud ning seetõttu annavad ettevõtted oma toodetele üha pikemaid garantiisid (nt Audi, BMW, Hyundai, Toyota, VW – kuni 12 aastat).

Seega, kas säilitusvahendite kasutamisel on mõtet?

 

 

Taolisel protseduuril on siiski mitmeid olulisi eeliseid.

1. Veermik – kontrollige seda igas autos, mis on rohkem kui paari aasta vanune.

Peate meeles pidama, et oluline ei ole vaid keredetailide kaitse. Ka tehase pööratakse veermiku kaitsmisele erilist tähelepanu, sest selle töötingimused on palju halvemad kere välisdetailide omast. Lõppude lõpuks on alusvanker pidevas kontaktis liivaosakestega, kruusaga ja kõikide kemikaalidega, mida kasutatakse teede hooldamiseks nii suvel kui talvel. Seetõttu soovitame ka suhteliselt uue sõidukiga külastada töökoda, mis on spetsialiseerunud korrosioonitõrjele. Asjatundjad teevad veermiku põhjalikult puhtaks ning kontrollivad, et kaitsekihtides ei leidu defekte. Taoline ülevaatus- ja puhastusteenus ei ole sugugi kallis. Juhul, kui korrosioonitõrje on vajalik, soovitame selle jätta spetsialisti hooleks. Rooste eemaldamine on keeruline töö ning korrosiooni katmine kaitsekihiga ei muuda olukorda paremaks. Edasiste kahjustuste vältimiseks tuleb kogu rooste eemaldada ja konkreetne pind katta ainega, mis takistab korrosiooni levimist (näiteks Loctite SF 7505 või Teroson VR 625). Spetsiaalne tõrjeaine kantakse peale alles siis, kui alumine kaitsekiht on kuivanud. Oluline on meeles pidada, et teatud tooted reageerivad tehases kasutatavate ainetega – sellisel juhul tekivad õhutaskud ning peale kantud kaitsekiht tuleb lõpuks maha. Seda, millised tooted sobivad kokku tehases paigaldatud kaitsekihiga, teavad ainult asjatundjad, mitte autopoes või supermarketis töötavad müügiagendid. Seetõttu ei anna korrosioonitõrje tegemine kodus tavaliselt soovitud tulemusi.

2. Töötingimused

Väga oluline tegur, millest sõltub pinnakaitse vajalikkus, on konkreetse sõiduki tavapärased töötingimused. Ei ole kahtlust, et linnaautode töötingimused on soodsamad kui maastikuautode või veokite töötingimused. Seetõttu tuleks maasturi või kaubaauto ostmisel külastada remonditöökoda, mis tegeleb korrosioonitõrjega. Spetsialist kontrollib kindlasti taolise sõiduki veermiku ja rattakoobaste seisukorda. Samuti on vaja meeles pidada, et nõuetekohane hooldus koosneb mitmest punktist:

• Keredetailide survepesu;
• Kogu alusvankri põhjalik kuivatamine värvimiskambris, mis aitab peale kantud tootel tungida raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse;
• Roostelaikude katmine lahusega, mis takistab korrosiooni edasist levikut;
• Preparaadi pihustamine (seal hulgas õige pihustusotsiku valimine ja alusvankri kaitsmine).

Kõike eeltoodut silmas pidades ei ole kvaliteetset korrosioonitõrjet võimalik teha koduste vahenditega. Selle tulemus oleks võrdne näiteks määrdunud jalanõude vahatamisega. Professionaalne korrosioonitõrje väikestele sõiduautodele algab 100 eurost ja veokitele 350 eurost.

3. Mehaanilised kahjustused

Nagu eespool mainitud, on tänapäevased keredetailid kaitstud tänu lehtmetalli värvimisele ja galvaniseerimisele. Kahjuks ei ole sellest kasu mehaaniliste vigastuste korral, mis läbivad värvi- või metallikihti. Kaitsekihti võivad kahjustada ka remonditööd, mille käigus on vaja metalli kuumutada, näiteks keevitamine. Juhul, kui pinnad ei ole korralikult kaitstud, hakkab tekkima rooste. See on üks põhjus, miks remonditöid ei tasu usaldada iseõppinud mehaanikule. Kõige ohutum on kasutada hea mainega spetsialisti, kes oskab lisaks sõiduki parandamisele kaitsta nii välist värvikihti kui ka neid osi, mis ei ole lihtsalt peale vaadates nähtavad. Kahjuks imporditakse Eestisse suurel hulgal sõidukeid, mis on osalenud õnnetuses ning hakkavad lõpuks roostetama just lohaka remonditöö tõttu.

4. Värske korrosioonitõrje kasutatud autos – müügimehe kelmus

Kahjuks on värske korrosioonitõrje kasutatud auto puhul väga kahtlane, kuigi uue sõiduki korral võib see olla vajalik. Otse omanikult ostes saame loota, et tegemist on lihtsalt inimesega, kellele meeldib autode eest hoolitseda ning kes on valmis sõidukisse investeerima. Edasimüüja kaudu ostes on värske korrosioonitõrje kindlasti ohumärk.

Tavaliselt kinnitatakse vanades korrodeerunud veermikuga autodes põranda külge peen metallvõrk, millele kantakse veekindlat korrosioonivastast ainet. Taoline aine, mida kasutatakse nii veermikul, poritiibadel kui ka plastikelementide (rattakoopad, ukseläved) kinnititel, võib maksta vähem kui 5 eurot liitri kohta. Siis, kui vastav kiht on kuivanud, kasutatakse Bitexit ning kohutav auk, mis enne auto põrandas laiutas, on järsku kadunud. Lisaks on müügimees lühikese aja jooksul teeninud palju raha.

Seega pidage kindlasti meeles järgmist:

1. Isegi uue auto puhul vajab veermik mõne aasta pärast kontrollimist/ parandamist;
2. Korrosioonitõrje on eelkõige vajalik siis, kui sõiduki tavapärased töötingimused on keskmisest halvemad;
3. Vanade autode puhul tehakse korrosioonitõrjet tavaliselt vigade varjamise eesmärgil.

 

 

Loe veel:

• Korrosiooni lemmikud ehk roostetamise käes kõige sagedamini kannatavad autod
• Auto hooldus ja süvapuhastus (detailing). Mida peaks teadma?
• Kolme silindriga mootorid. Arvamused ja kasutamine